TalTechi raamatukogu bibliograaf Milvi Vahtra | Fotod: TTÜM Digiteek, EFA, TLM

Tallinna Tehnikainstituudi avaaktus peeti 15. septembril 1936 Kopli 101 hoones. Instituudi rektor professor Paul Kogerman nentis aktuse avasõnas, et inimene on varustatud loova mõistusega, mille abil on „tal õnnestunud lihaste jõule väga tugevat lisa anda tehniliste vahendite, relvade ning masinate jõul.“ Ta tõdeb, et „ükski riik ei saa püsida, kes ignoreerib nii kõrgele tasemele tõusnud tehnilisi saavutisi“, ja märgib tagasivaatavalt, et seda tajus grupp mehi, kes kavatsesid luua Tallinna kõrgema tehnilise õppeasutuse Eesti iseseisvuse esimestel aastatel. „Et see oli raske teostada otseselt, asuti ettevalmistustööde juurde; selleks ettevalmistavaks asutiseks tulevasele iseseisvale kõrgemale õppeasutisele olid 1918. aastal Tallinnas avatud kõrgemad tehnilised kursused.“

Paul Kogerman Tallinna Tehnika­instituudi avaaktusel 15.09.1936. Foto: TTÜM Digiteek

Paul Kogerman ütles oma kõnes: „Instituudil ei ole veel ajalugu, ei ole ka oma traditsioone, kuid instituut kõrgema õppeasutisena ei seisa maailmas üksinda. Tal on väärikaid eeskujusid teistes kultuurriikides ja see rikastab meie kogemusi, et võime julgelt tulevikku vaadata ja oma tööd alustada.“

Tallinna Tehnikainstituudi tegevus oli seni piirdunud ettevalmistustöödega. Rektor Paul Kogerman nimetati ametisse 1. juulil 1936. 2. juulil kinnitati ametisse 12 õppejõudu. 7. juulil tuli kokku instituudi nõukogu, moodustades esimesel koosolekul kõik vajalikud juhtimisorganid. 20. juulil alustati uute õpilaste vastuvõtuga. Õppima asus 397 üliõpilast, neist 297 olid oma õpinguid alustanud Tartu Ülikooli tehnikateaduskonnas, Tallinna Tehnikumis või välismaa kõrgkoolides ning võeti instituuti vastu ilma sisseastumiseksamiteta. Ülejäänud sajale kohale võeti õppureid vastu võistluseksamitega. Sajale kohale kandideeris üle kahesaja soovija. Sisseastujate eksamitulemused olid kõrged, parim saavutas kolmesajast võimalikust punktist 292, viimane sissepääsenu 184 punkti. Sissesaanutest 12 olid naised, neist kaks pääsesid instituuti võistluseksamitega.

Instituudis oli esialgu kolm osakonda: ehituse, keemia ning mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia alal. Õppetöö kestuseks oli arvestatud neli ja pool aastat.

Esimene juubel: 50 aastat instituuti

Tallinna Tehnikainstituut (kandnud ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi nime) jõudis oma esimese juubelini 1986. aasta sügisel. Mõtte peale seda ümmargust tähtpäeva tähistada tuli tollane rektor Boris Tamm.

Aasta varem, 1985, loodi juubeli vabariiklik organiseerimiskomitee eesotsas EKP KK sekretäri Rein Ristlaanega. TPI-s moodustati operatiivstaap eesotsas dotsent Kaido Häälega. Operatiiv­staabi juurde loodi toimkonnad. Kavas oli avaldada juubeliväljaanded, valmistada aastapäevamedal, märgid, graafilised lehed, suveniirmärgid ja meened.

Eesmärgiks seati TPI tegevuse tutvustamine vabariigi massiteabevahendite kaudu, selleks kaasati kirjastuskomitee, kinokomitee, tele-raadiokomitee, ajakirjade ja ajalehtede toimetused.

Suvel 1986 alustati juubeliüritustega Moskvas: juunikuus avati TPI õppe- ja teadustöö saavutuste väljapanek Moskva Rahvamajandussaavutuste Näitusel.

50. sünnipäeva tähistav Polütehniline Instituut otsustas kinkida Tallinna linnale suusatajate ja jalakäijate silla Nõmmel. Poleemika silla vajaduse üle oli kestnud juba 15 aastat. Aga nüüd, deviisiga „Mente et manu“, ehitati sild valmis. Terassilla autoriteks olid TPI ehituskonstruktsioonide kateedri professorid Valdek Kulbach ja Johannes Aare, 72 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune sild avati pidulikult juulis 1986.

Instituudi juubeli puhul toimus Tallinnas ja ka mujal Eestis mitmesuguseid üritusi. 8. oktoobril avati Pirital Eesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste Näituse III paviljonis näitus „Tallinna Polütehnilinе Instituut – 50“, mis andis ülevaate TPI saavutustest õppe-, kasvatus- ja teadustöös. Instituut oli oma juubeliaastal teadusliku töö keskus Eesti tehnikateaduste valdkonnas. Seal töötas 653 õppejõudu, neist 43 professorit ja teaduste doktorit ning 401 dotsenti ja teaduste kandidaati, 7 akadeemikut. Instituudis õppis enam kui 9500 üliõpilast 32 erialal ja 150 aspiranti.

TPI 50. aastapäeva näituse avamisel Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel lõikavad lindi läbi rektor Boris Tamm ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees Indrek Toome.

9. oktoobril oli Kohtla-Järvel Oktoobri palees TPI 50. aastapäeva tähistamise aktus ja 9.–11. oktoobril toimus üleliiduline teaduslik-praktiline seminar „Kõrgkooli komsomoli roll võitluses NLKP 37. kongressi otsuste elluviimise, teaduslik-tehnilise progressi kiirendamise eest“.

10. oktoobril avati TPI tööstusökonoomika kateedri filiaal laustekstiili teadusliku tootmiskoondise „Mistra“ juures. Tallinna Polütehnik (17.10.1986): „Põhiosa uue õppekeskuse 170 m2-st võtavad enda alla kaasaegse dia-, video- ja filmitehnikaga varustatud loenguruum ning mikroarvutitega sisustatud õppelabor. Neis ruumides hakkavad õppima töö korraldamise ja normimise eriala üliõpilased. Suur osa õppetööst viiakse läbi „Mistra“ tootmistegevuse näitel ja baasil. Selline vahetu koostöö ettevõttega peaks oluliselt parandama tulevaste tootmisjuhtide ettevalmistust.“

13. oktoobril avati instituudi uus, VI õppekorpus. Avatseremoonial tõdes rektor Boris Tamm, et ollakse väga tähtsa sündmuse tunnistajaiks: VI korpus on suurim objekt, mis ehitatud seoses 50. aastapäevaga. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja TPI vilistlane Peeter Palu rõhutas, et küllap uus õppekorpus aitab insenere ette valmistada senisest veelgi paremini. Tehnika viimase sõna järgi sisustatud õppekorpusega sai TPI juurde 1300 auditoorset kohta.

14. oktoobril mälestati Metsakalmistul ja teistel kalmistutel endisi TPI rektoreid, dekaane, kateedrijuhatajaid ja õppejõude. Ühtekokku asetati pärjad 75 endise TPI õppejõu kalmule.

15. oktoobril algas aulas vabariiklik konverents „Tehnikauuringute areng Eesti NSV-s“. Keskpäeval toimus instituudi nõukogu saalis rektori vastuvõtt aukülalistele, seejärel avati sisehoovis õppejõudude-akadeemikute büstide galerii: Paul Kogerman, Jüri Nuut, Ottomar Maddison, Juhan Vaabel, August Velner, Aleksander Voldek.

Päeval anti aulas kätte audoktorite tunnistused. Õhtul kohvikklubis rahvalikul kontserdil esinesid külalistele TPI rahvatantsuansambel Kuljus ja TPI Akadeemilise Meeskoori kvartett. Õhtul toimus aulas kontsert-kohtumine „TPI diplomiga ...“, kus osalesid teeneline kirjanik Enn Vetemaa, kirjanikud Arvo Valton ja Mari Saat, teeneline kultuuritegelane Otto Roots, heliloojad Anti Marguste ja Andres Valkonen. Õhtut juhtis kunagine ehitustudeng (1,5 aastat) rahvakunstnik Mikk Mikiver. Kohal oli ka kunagine ehitustudeng (3 aastat) rahvakunstnik Peeter Saul, kes saatis klaveril rahvakunstnik Heli Läätse. Lauljanna esitas kaks laulu TPI endise üliõpilase ja dotsendi Otto Rootsi sõnadele. TPI-st võrsunud kirjanike loomingut lugesid rahvakunstnik Heino Mandri ja teeneline kunstnik Meeli Sööt. Laulis TPI Akadeemiline Naiskoor.

16. oktoobril avati III, IV ja V korpuse fuajees ning VI korpuse 2. korruse vestibüülis TPI töötajate ja teenistujate kunstiteoste näitus, väljas oli üle saja töö mitmesuguses tehnikas.

Õhtul tähistati aulas TPI filmiklubi 20. aastapäeva. Kavas oli TPI IX filmifestivali lõppvooru jõudnud mini- ja lühifilmide programm ja instituudi juubelile pühendatud eriprogramm.

17. oktoobril kell 15.00 algas Koplist, TPI vana peahoone eest, ENSV kõrgkoolide ja TPI teaduskondade vaheline teatejooks. Mustamäele jõudis kõige enne EPA võistkond TPI ehitusteaduskonna ees. Samal ajal oli spordihoones spordipidu, kus esinesid TPI puhkpilliorkester, rahvatantsuansambel Kuljus, rütmi- ja atleetvõimlejad, tantsurühm Palestra, näidati enesekaitsevõtteid.

Õhtul oli Glehni lossis pidulik vastuvõtt, samal ajal toimus spordihoones videodisko, diskoriks Viktor Siilats. Videolindilt kohtuti Anne Veskiga, esinesid breiktantsijad.

18. oktoobril üritused jätkusid. Aulas alustas tööd TPI tegevuse 50. aastapäevale pühendatud teoreetilis-praktiline konverents „TPI-lt tootmisele“. Kell 16.00 algas V. I. Lenini nimelises Kultuuri- ja Spordipalees (hilisem Linnahall) aktus, millest võttis osa 4500 instituudi õppejõudu, üliõpilast, vilistlast ja külalist. Instituudi lipule kinnitati Tööpunalipu Orden, autasu kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamisel ja teadusuuringute arendamisel saavutatud edu eest. Rektor Boris Tamm andis ülevaate Tallinna Polütehnilise Instituudi ajaloost, arengust, tegemistest ja plaanidest. Järgnes instituudi taidluskollektiivide kontsert ja ball.

19. oktoobri hommikul kell 10.00 anti start TPI 50. aastapäevale pühendatud 50 kilomeetri jooksule. Starti tuli 122 jooksjat, lõpetas 106. Võitis Rein Läänemets EPA-st.

Juubelipidustustel osalesid suuremad välisdelegatsioonid Ungari Rahvavabariigist Budapesti Tehnikaülikoolist ja Soome Vabariigist Helsingi Tehnikaülikoolist, külalisi oli ka Saksa DV-st, Jugoslaaviast ja Jaapanist.

Pidulikul vastuvõtul väliskülalistele ütles rektor Boris Tamm:  „TPI-s ollakse rõõmsad tihedate teaduslike ja mõnedega ka õppesidemete üle, et oleme teilt saanud palju kasulikke kogemusi, mida oleme püüdnud ka rakendada. Ja teisalt, kui teie olete ka meilt midagi saanud, oleme samuti väga rõõmsad.“ Helsingi Tehnikaülikooli professor Lauri Niinistö ütles: „Helsingi lähimad naabrid on küll Tamperes ja Turus, kuid lähim tehnikaülikool on Tallinnas.“ Professor Antti Niemi luges ette Helsingi Tehnikaülikooli auaadressi ja nõukogu 29. septembri otsuse, millega omistati TPI-le lugupidamise avalduseks Helsingi Tehnikaülikooli medal nr 32. Soome Vabariigi Riikliku Tehnika Uurimiskeskuse professor Otto Wahlgren ütles, et 15-aastane koostöö on olnud vastastikku tihe, arendav ja kasulik ning tänutäheks otsustas riiklik uurimiskeskus TPI-le üle anda oma medali, mille esiküljel on kujutatud teaduspuud, mis ajab oma juuri üha sügavamale. Rektor Boris Tamm tänas ja avaldas veendumust, et TPI-s tehakse kõik, et teaduspuu oma juured veelgi sügavamale ajaks.

Mitu sünniaastat ülikoolil on?

Tallinna Tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede oku­peeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi, kuna ülikooliks võõrvõim luba ei andnud.

1919. aastal jätkati tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina.

TT riigistati 1920. aastal ning saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse.

1920. aastate lõpust alates pärssis TT arengut plaan viia inseneride koolita­mine Tartu Üli­kooli, tehnikumist saanuks keskõppeasutus. 1936. aastal aga otsustas riigi juhtkond, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. Tallinna Tehnikainstituut avati Tallinna Tehnikumi, Riikliku Katsekoja, Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna ja õlikivide uurimise laboratoo­riumi kinnis- ja vallasvara ning koosseisude ühendamise teel.

1938. aastal nimetati instituut ümber Tallinna Tehnikaülikooliks.

Olavi Pihlamägi märgib oma mälestustes rektor Boris Tammest: „… opo­nendid heit­sid Boris Tammele ette tehnikaülikooli ajaloo võltsimist, kui 1986. aastal suurejooneliselt TPI 50. juubelit peeti. Hiljem tunnistas Tamm, et ilma ümmarguse sünnipäevata poleks ta Moskvast suutnud rahasid välja pumbata. Ehitised (nt VI õppehoone) jäävad, ajalugu võib aga alati käänata.“ Muuseas, TPI ajalookomisjon (R. Ambros, L. Jürgenson, V. Ar­han­gelski, E. Soonurm jt) keeldus tunnistamast 1936. aastat TPI asutamisaastana ja 1936. aastat tähtsustav ajalugu koostati tegelikult ilma TPI ajalookomisjoni heakskiiduta.

Arutelud Tallinna Tehnikaülikooli vanuse üle puhkesid 1980. aastate lõpul. Aastal 1989 küsib Eino Pillikse ajalehes Reede (3. nov): „Kui vana on Tallinna Tehnikaülikool?“. Ta kirjutab: „Üldiselt tunnustatud arusaamade kohaselt loe­takse mingi järjepidevalt tegutseva asutuse või ettevõtte vanust tema tegevuse alguskuupäevast, sõltumata sellest, milliseid nimetusi ta oma olemasolu jooksul on kandnud, kus tegutsenud või kellele allunud.
… Ma ei tea mingit objektiivset põhjendust, miks ei võiks neid kriteeriume rakendada ka TTÜ puhul.“

Selleni jõuti aastal 1992, kui 17. septembril tähistati Tallinna Tehnikaülikooli 74. aasta­päeva. Rein Kuusiku artikkel Õhtulehes (18. sept) kandis pealkirja „TTÜ sai 11 kuuga 19 aastat vanemaks“, sest veel 1991. aastal oli tähistatud 55. aastapäeva.

1992. aastast tähistame oma ülikooli sünnipäeva igal aastal 17. septembril, järgmisel aastal juba 104-ndat.

Kasutatud allikad:

Kogerman, P. Rektori avasõna : [Tallinna Tehnikainstituudi avaaktusel 15. sept. 1936] // Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat. I. Tallinn, 1939, lk 33–35.

Pillikse, E. Viiskümmend aastat kõrge­mat tehnilist haridust Eestis // Tehnika ja Tootmine (1968) nr 9, lk. 490–492.

Hazak, G. Oma sünnipäev // Tallinna Polütehnik (1985) 15. veebr, lk 2.

Aastapäevakroonika // Tallinna Polütehnik (1986) 17. okt, lk. 2–3.

Aastapäevakroonika // Tallinna Polütehnik (1986) 24. okt, lk. 2–3

L. Õispuu. Tallinna Tehnikumi 75. aastapäev läheneb // Tallinna Polütehnik 1989, 10. märts

Pihlamägi, O. (koost.). Boris Tamm 23.06.1930–05.02.2002. Tallinna Tehnikaülikool, 2005.