Tallinna Tehnikaülikool on tegemas jõudsaid samme ülikooli kampuse digitaalse kaksiku loomisel, samuti panustatakse Tallinna linna digikaksiku arendusse. Digitaalseid kaksikuid arendatakse aga väga erinevates valdkondades, nagu merendus, liikuvus, meditsiin ja tark linn, ning TalTechil on selles valdkonnas palju ekspertiisi.

USA Silicon Valley piirkond on digitaliseerimise eestvedaja põhjusega. Selleks, et olemasoleva masina või seadme tootmist üles skaleerida ja ühest eduloost ka äriliselt edukas protsess luua, on vaja standardeid. Nende koostamine on aja- ja rahakulukas protsess ja sestap on Ameerika Ühendriigid siin kärmed juhtohje haarama, et olla standardite loomises eestvedaja. Täna palju kõneainet pakkuv tehisintellekt võimaldab just digikaksikute olemasolul TI-st ka ärilist tulu ja vastavate standardite loomises osalemine annab selge konkurentsieelise. Füüsiline kehand on seal, kus ta juhtumisi on, digitaalne kaksik, selle loojad ja kasutajad kolivad aga Metaversumisse. Metaversumi termin pole seotud Facebooki omava ettevõttega Meta, vaid pärineb Neal Stephensoni 1992. aastal ilmunud ulmeromaanist „Lumevaring“, milles kujutatakse virtuaalset maailma, kus inimesed esindavad end avataridena ja suhtlevad digitaalses keskkonnas. 

Inspiratsioon USA maksumaksja raha eest

Meie lennuk maandub San Franciscos reede õhtul ning linn on pulbil tehisintellekti- ja teiste tehnoloogiaettevõtete reklaamplakatitest. Tänavatel liiguvad Google’i isejuhtivad taksod – Waymo kaubamärgi all on Jaguarid varustatud täiendavate lidaritega ning need pakuvad kohalikule taksole ja sõiduteenusepakkujatele tugevat konkurentsi. Me oleme jõudnud kontrastide maale, kus innovatsioon ja ettevõtlikkus on kultuuri DNA-s. 

Sari Stenforsilt on tulnud kutse osaleda nädalavahetusel ka Foresight Institute’i USA Vision 2024 konverentsil. Stenfors on Female 50 Futurist toppi kuuluv visionäär, kes ka Eestis töötubasid korraldanud, ja tuleb meile visiidi jooksul kohtumiste korraldamisel oma kogemustega appi. USA Teadusagentuuri rahastatud visioonikonverentsi mõte on tuua avalikkusele vaatamiseks-kuulamiseks riiklikult rahastatud projektide vahetulemused ja kokkuvõtted. See on sündmus täis ideid, mis keskenduvad süsteemsele ja positiivsele muutusele ühiskonnas – tervishoius, pikaealisuses, liikuvuses või meie tulevases kooselus tehisintellektiga. 

Konverentsil esinesid paljud maailmakuulsad teadlased, kuid mõned neist jäid meie poolt osalenud Taunole ja Kirkele eriliselt meelde.

MIT-i professor Neil Gershenfeld rõhutas, et tehnoloogia demokratiseerimine ei tähenda ainult ligipääsu – see tähendab võimestamist. Tema visioon „masinad, mis loovad masinaid“ või „robotid, mis toodavad roboteid“ ning idee „kiire ümberkonfigureerimine kiireks ümberkonfigureerimiseks“ pani meid mõtlema inno­vatsiooni tuleviku üle. Kuidas tuua selline innovatsioon Eestisse? Kas töötada rohkem kontseptsioonide ja teadusuuringute kallal või luua innovatsiooni- ja transformatsioonilabor, nagu on MIT-is? Oleme motiveeritud sellele kaasa aitama! Eesti on juba tõestanud end kui suurepärane testkeskkond maailmamuutvatele ideedele. Neil Gershenfeldiga rääkisime pärast ka pikemalt, tal on hea koostöö Aalto Ülikooliga, aga koostöö osas TalTechiga muigas ta habemesse ja ütles: „Täiesti mõeldav. Minu tehnoloogia on enneolematu, koostööks peate ka teie omalt poolt pakkuma midagi enneolematut.“

Brendan McCord tuletas meelde, et innovatsiooni tõeline piir ei ole ainult tehnoloogiline, vaid ka inimlik. Tema arutelu tehisintellekti, eetika ja vastupidavuse teemadel oli sügavalt inspireeriv ning rõhutas, et innovatsiooni tuleb suunata teenima inimkonda, mitte ainult efektiivsust ja tehnoloogiat.

Konverentsi teine päev oli vabamas õhkkonnas, suunatud uute rahastusvõimaluste tutvustamisele ja pop-up häkathonidele. Igas sadamalinnas on oma doktorikraadiga eestlane ja nii kohtasime ka siin TalTechis praktiseerinud ja hiljem Harvardis doktorikraadi kaitsnud Michael Floread, kes on nüüd Foresighti stipendiaat ja loonud start-up’i, milles vähiravimite arendamisel kasutatakse AI-d.

Eesmärk on ettevõtlikkus, muu tuleb ise

Esmaspäev jätkus Stanfordi Ülikooli külastusega, kus meid võttis vastu Eesti ja Balti uuringute kuraator dr Liisi Esse. Stanfordi Ülikoolil on Eestiga lähedane kontakt. Näiteks on võimalik Eesti teadlastel Stanfordis resideeruda, toimub koostööprogramm Vabamuga ja palju muud. Tema aitas ka korraldada järgnevad kohtumised selliste inspireerivate inimestega, nagu visualiseerimise tuumüksuse direktor Stanfordi Wu Tsai Instituudis Christoph Leuze, millele järgnes väga sisukas lõunasöök virtuaalse inimsuhtluse labori ühe eestvedaja dr Walter Greenleafiga. Laboris on koostöörobootika ühendatud neuroteadusega ja eksperimendid on andnud lubavaid tulemusi peavalude leevendamisest kasvajate ravini, see loob võimalused uute meditsiiniseadmete arenduseks. Stanford on pidevas muutumises ja on loonud ka oma kestlikkuse teaduskonna – School of Sustainability.

Külastasime ka California Ülikooli Berkeleys, kus kohtusime Jill Finlaysoni ja Tarek Zohdiga. Kuigi Berkeley ülikool juhib maailmas ülikoolide pingerida riskikapitali rahastatud idufirmade arvu poolest, rõhutasid Jill ja Tarek, et tegelik eesmärk pole ainult ettevõtete loomine ja raha teenimine, vaid ettevõtlikkuse mõtteviisi arendamine, julgelt mõtlemine ja innovatsiooni rakendamine globaalsete probleemide lahendamiseks. Oli väga inspireeriv näha, kuidas Berkeley on kujundanud nii tugeva innovatsiooni ökosüsteemi. Seda ilmestas selgelt ka tudengifirmade tutvustusõhtul osalemine, mille jooksul esitlesid kümmekond idufirmat oma tooteid nii investoritele kui ka laiemale publikule.

Digital Twin konsortsiumi (DTC) liikmete kohtumisel tutvusime uusimate digitaalsete kaksikute tehnoloogiate rakendustega kogu maailmast. Lisaks tehnilistele edusammudele tõstatati ettekannetes ja aruteludes kriitilisi ühiskondlikke küsimusi, sealhulgas tööjõu arendamise vajadust. Eriti inspireeriv oli näide Ühendkuningriigist, kus Ingenuity Leeds nimeline organisatsioon on loonud innovatsiooni soodustava platvormi, et lahendada päriselu probleeme ning samal ajal arendada inimeste ja organisatsioonide oskusi.

Nädala lõpetas AI & Robotics Mingle Silicon Vikingsi üritus Reed Smith LLP-s, mida korraldas ja modereeris Rebecca Åkerstrand Li. Ürituse paneeldiskussioonis osalesid TalTechi poolt Vladimir Kuts ja Kirke Maar. Oli suur au kohtuda ja vestelda uue Eesti aukonsuliga USA-s Christine Morganiga. Sean Paavo Krepp on Google’i kogemusega IT spetsialist, kes tõi arutelus tehisintellekti ja robootika tulevikust välja, et AI soovitused on sageli täpsemad ja objektiivsemad kui tavaspetsia­listi pakutud.

Lahkusime nendelt sündmustelt rohkem inspireerituna kui kunagi varem – mitte ainult julge mõtlemise omaksvõtmiseks, vaid ka selleks, et võimestada teisi innovatsioonile lähenema eesmärgiga, mis ulatub kaugemale lühiajalistest KPI-dest ja tulemustest. Üks olulisemaid aspekte oli ka koostöö süvendamine TalTechi kolleegidega. Eri teaduskondadest ja osakondadest eksperdid Tauno Otto, Vladimir Kuts, Sille Sepp, Anton Rassõlkin, Raido Puust, Kirke Maar, Tarmo Korõtko, Laura Mrosla, Kristjan Tabri ja Aleksei Tepljakov andsid oma panuse.

Kaks kuud hiljem

Digital Twin konsortsiumis (DTC) on TalTech saanud nüüd professor Vladimir Kutsi eestvedamisel Balti regionaalse haru juhiks, jaanuaris osalesime juba Saksamaal toimunud Euroopa regiooni seminaril. DTC Testbedi abil on võimalik tudengitel, õppejõududel ja arendusinseneridel kasutada digitööriistu äriküpsuse modelleerimiseks, toote ja teenuse digiplatvormi arendamiseks ja digitaliseerimise võimekuse hindamiseks. 

Euroopa autotööstusega koostöös on loodud digital.auto platvorm, kus nii tudengid kui teadlased saavad tulevikuautode juhtsüsteeme lego-põhimõttel moodulitest kokku laduda ja arendada. Eesmärgiks on andurite vähendamine sõidukites ja selle asemel pilvepõhise info kasutamine. 

Berkeley ülikooliga on märtsis tulemas USA-s populaarne nn teadustreff – eelregistreerimisega DT teadusrühmade virtuaalplatvormil lühitutvustuste järel on võimalik otse teise poole rühmajuhtidega koostööd arutada. Teemade huvipakkuvus ja mõju ühiskonnale on olulisem kui raha (või selle puudumine). 

Tulevik ei juhtu meiega lihtsalt niisama – meie loome selle ise. Ootame huviga, kuhu need koostööd ja ideed edasi viivad!

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.