Mari Öö Sarv | Fotod: Karl-Kristjan Nigesen

Milliste mõtete, plaanide või ideaalidega Sa ettevõtlusprorektori koha vastu võtsid?

Olen juba 15 aastat tegutsenud idufirmade nõustajana. Kümmekond aastat olen ka investeerinud enda ja eeskätt investorite raha idufirmadesse. Mu elu on koosnenud kontaktide loomisest, see on tähendanud päris palju tehnoloogiakonverentsidel käimist. Silicon Valleys käisin aktiivselt 2010–2015, viimastel aastatel olen käinud konverentsidel pigem Euroopas ja Aasias.

Plaanisin sel suvel liituda ühe idufirma meeskonnaga. Mul ei olnud endal plaani Tehnikaülikooli tööle tulla. Aga mind soovitati rektorile ja nii leidsingi end ühel suvepäeval kohvikus Tiit Landiga juttu ajamas. Mul oli ilmselt sobiv taust: lisaks tehnoloogiafirmade nõustamisele olen olnud Tartu linnavalitsuses ettevõtluse abilinnapea ja Tartu Teaduspargi arendusdirektor.

Mind paelus ülesande keerukus. Kuidas panna teadlased ja ettevõtjad rohkem koostööd tegema? Ja kuidas jõuda selleni, et ülikoolist tekiks rohkem teaduspõhiseid firmasid? Eesti ülikoolidest ei ole tulnud seni ühtegi päris edulugu.

Mida Sa mõtled, kui ütled „ettevõtlik ülikool“?

Mina näen seda nii, et ettevõtlik ülikool panustab aktiivselt ühiskonda, sealhulgas ettevõtluse arengusse. Ettevõtliku Tehnikaülikooli eesmärk võiks olla aidata eeskätt Eesti ettevõtetel muutuda kõrgtehnoloogilisemaks, pakkudes neile (teadusarendus)tuge innovaatiliste toodete ja teenuste arendamisel ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel.

Muidugi arendab Tehnikaülikool koostööd ka rahvusvaheliste tehnoloogiamahukate ettevõtetega tippteaduse edendamiseks ja finantseerimiseks ning siinsete teadustulemuste kasutusse andmiseks ülemaailmselt.

Ettevõtlik ülikool on ka aktiivne teadustulemuste ühiskonda viimisel läbi hargettevõtete (st ülikooli teadmusel loodud iduettevõtted). Töötame välja hargettevõtete loomise juhised ja usun, et saame senisest rohkem soodustada hargettevõtete tekkimist. Soovin, et teadlastel oleks võimalikult selge, kuidas käib ülikoolis töötades oma ettevõtte asutamine. Ülikool saab ka toetada teadustaristu, nõustamise ja algfinantseerimisega, nii iseseisvalt kui ka koostöös partneritega.

Mis innustaks teadlasi enda avastatut rohkem ettevõtluses rakendama?

Tõeline motivatsioon tuleb seestpoolt. Kedagi ei saa ettevõtjaks sundida ning pole ka vaja, et igaüks ettevõtjaks hakkaks. Aga mida me saame teha, on vähendada takistusi nende teelt, kes soovivad enda avastatut ettevõtluses ise rakendada. Seejuures ei pea teadlane tingimata ülikoolist lahkuma – see on võimalik, kui suudame alustavale ettevõttele leida tegevmeeskonna/äripoole kaasasutajad, kes igapäevaselt ettevõtet veavad. Teadlas(t)el ja ka ülikoolil võiks olla osalus. Näiteks Stanfordi Ülikool teenis osaluse müügist Google’is 336 miljonit dollarit. Skype’i edulugu oli eeskuju, mis valmistas ette Eesti idufirmade maastiku. Eestis on vaja selliseid edulugusid akadeemias, et hargettevõtete loomine teadlaste ja ülikoolide poolt käima läheks.

Samas on täiesti normaalne, kui teadlased lahkuvad ülikoolist selleks, et ettevõtet arendada. Osad tulevad aja möödudes tagasi. Ja kui ka ei tule, siis on üks ettevõte juures, millel on teadusarendusvõimekus ja arusaam, kuidas ülikooliga koostööd teha. Praegu meil napib ettevõtteid, mis oleksid üldse võimelised ülikooliga koostööd tegema. Teisalt napib ülikooli sees teadmist, kuidas ettevõtted toimivad ja kuidas nendega koostööd arendada. Seega liikumine erasektori ja akadeemia vahel on vägagi vajalik.

Mis siis meelitaks ülikooliga koostööd tegema rohkem ettevõtteid?

Me peame ise minema end ettevõtetele tutvustama. Eriti väiksemal ettevõttel on väga keeruline aru saada, mis teemadega uurimisrühmad ülikoolis tegelevad ja kuidas oleks võimalik nende teadusarendustööd oma ettevõtte konkurentsivõime arendamiseks ära kasutada.

Koostööd saab alustada järk-järgult – näiteks võib ettevõte pakkuda üliõpilastele praktikakohti, stipendiume või lõputöö teemasid. Peame olema ka asjaajamises kiiremad ja paindlikumad. Leidma ise teadus- ja arendustöö kaasfinantseerimise võimalusi. Ülikoolidel on üsna tugevad rahvusvahelised võrgustikud, me saame pakkuda väärtust Eesti tein-deal ettevõtetele, kaasates neid rohkem Euroopa Liidu projektidesse, rahvusvahelistesse võrgustikesse ja ühishangetesse.

Teadlastöö ja ettevõtja rolle nähakse tihtipeale üksteist välistavana...

Väga oluline on edendada ette­võtlikkust väärtustavat kultuuri ülikooli sees. Ettevõtlikus ülikoolis hindavad kolleegid teadmussiirdealaseid saavutusi ja akadeemiline karjääriredel võtab arvesse ettevõtluskoostööd (ettevõtluslepingud, patendid, hargettevõtted jne).

Ettevõtlus tudengite hulgas on veelgi vastuolulisem teema – kui nad liigselt oma ettevõttega alustamisele keskenduvad, kipuvad õpingud pooleli jääma, mis pole hea ülikoolile ega üliõpilastele. On Sul siin ideid või lahendusi pakkuda?

See ei ole kohe kindlasti eesmärk, et tudengid asutaksid ülikooli ajal ettevõtte. Kõige rohkem ettevõtteid loovad arusaadavalt ka maailma tippülikoolides mitte tudengid ja teadlased, vaid ikka vilistlased. Näiteks MIT on hinnanud, et vilistlased loovad igal aastal sadu firmasid, kokku on vilistlased loonud vähemalt 30 000 ettevõtet kogukäibega 1,9 triljonit dollarit.

Niisamuti toetab Tehnikaülikool Eesti majanduse konkurentsivõimet kõige enam läbi oma vilistlaste, pakkudes tipptasemel haridust, sealhulgas väga head ettevõtlusõpet ja ettevõtetega koostöös projektõpet. Meie eesmärk on anda tudengitele kaasa ettevõtlik hoiak – julgus ette võtta, alustada, peale hakata. Neil on hoiak, et nad saavad elus hakkama nii olulise projekti algatamisega suurettevõtte sees kui ka oma ettevõtte asutamisega. Nad on ju Taltechi vilistlased.