Kui Euroopa Liidu kodanik soovib tellida Euroopa välisest riigist interneti teel kaupu, siis alates käesoleva aasta 1. juulist peab ta maksma sihtkoha riigi maksumääradele vastavat käibemaksu. Lihtne, eks ole? Kas kujutate nüüd ette, millise hulga deklaratsioonide esitamist see nõuab? Ja kes seda tegema hakkab? Kas müriaad uusi raamatupidajaid? Ei, muidugi masin!
Töö käibemaksudeklaratsioonide andmete vahendamise platvormiga algas üle-eelmisel aastal ning selleks pöördus värskelt loodud Eurora Solutions OÜ tarkvarateaduse instituudi poole. Eesmärk oli luua lahendus, mis aitab automatiseeritult e-kaubanduse pakkujatel ostuhetkel arvutada maksusumma, pärast kauba eest tasumist koostab eeltäidetud tollideklaratsiooni ja edastab digitaalselt sihtriigi tolliametile. Kõige selle juures tuli arvestada, et erinevatel Euroopa riikidel on kehtestatud erinevad käibemaksumäärad, mis varieeruvad 17 kuni 27 protsendini.
Uurimisrühma Digiriigi tehnoloogiad ja arhitektuur juhi Ingrid Pappeli sõnul oli ülesande kõige ambitsioonikam osa välja mõelda ja kasutada masinõppel tuginevat mudelit, mis suudab kauba kirjelduse järgi määrata korrektse kaubakoodi. Lisaks on Euroopa riikides erisused mitte ainult tollisüsteemide tarkvarades ja protseduurireeglites, vaid ka kohalikes seadustes, mida üldse võib riiki interneti teel tellida. „Näiteks Lätis on lubatud internetist tellida kumminuiasid, kuid Eestis mitte. Eurora platvorm peab taolisi erisusi tuvastama, aga sisendi peab andma iga riigi tolliamet,“ nentis uurimisrühma juht.
Kuigi kogu projektile kulus 8800 tundi meeskonna tööd, avaldati kaks teadusartiklit ja mõned magistritööd, on tänaseni suur probleem kolmandate riikide andmestiku oluline erinevus Euroopa Liidu omast. „Andmete kättesaadavus riikide maksuametitest oli küllalt keeruline, õnneks saime nautida Eesti maksuameti suurt toetust ja viljakat koostööd,“ rääkis Pappel.