Tekst ja fotod: Daniil Bragin, Artur Lavrov

Lisaks ligi kahesajale osalejale külastasid EYE üritust mitmed esinejad ja suurte tehnoloogiaettevõtete esindajad, kellele noored said esitada kõikvõimalikke küsimusi ja arutada karjäärivõimalusi. Pidevalt kasvaval organisatsioonil ja laieneval konverentsil on suursponsorid, 2022. aasta peamisteks sponsoriteks olid Ageas (rahvusvaheline kindlustusfirma), Audi ja Bosch.

Selle poolaasta teemaks oli „Engineering: A Highway to Sustainability“ (Inseneeria: kiirtee jätkusuutli­ku­sele) ning esinejad tutvustasid erinevaid jätkusuutlikuse aspekte läbi enda valdkonna perspektiivi.

Üldine ürituse kava oli jagatud neljaks kategooriaks: tehnilised külaskäigud, paneeldiskussioonid, töötoad ja debatid.

Tehnilised külaskäigud

Üks tähtsamaid konverentsi sektsioone oli nn tehnilised külastused, millega anti osalejatele võimalus oma silmaga näha tehnilises mõttes huvipakkuvaid Lissaboni objekte. Objektide hulgas olid vanad akveduktid, laevaremonditehas, paberivabrik, kliimakambrite laborid jne. Visiidi käigus sai vestelda kohalike spetsialistide ning tehniliste juhtidega.

Rääkides laevaremonditehasest võiks eelkõige mai­nida selle suurusjärku: kogu kompleksi pindala ulatub 1 500 000 ruutmeetrini ning on korraga võimeline hooldama 5 kuni 6 laeva. Kokku on tehases 6 dokki, mille keskmine sügavus on 6 meetrit. See lubab kompleksil vastu võtta laevu VLCC (Very Large Crude Carriers), mille maksimaalne kandevõime on vahemikus 180 000–320 000 tonni. Kõik ülalmainitu annab Lisnave Shipyard’ile võimaluse konkureerida teiste maailmatasemel firmadega.

Vesiniku paneeldiskussioon

Üks paneeldiskussioonidest oli pühendatud vesinikule. Esinejad avaldasid enda (või oma ettevõtte) visiooni vesiniku tulevikuperspektiividest ning ka võimalikest kasutusvaldkondadest. EDPR-H2BU, Aralab, REN, FELPT, Cleanwatts ja EYE esindajad tutvustasid meile Portugali innovatsioone vesiniku valdkonnas.

EDP on Portugali elektriteenustega tegelev ettevõte, mis sai alguse 1976. aastal ning oli esialgu rajatud 14 väiksema elektrifirma liitmisel. Ettevõtte esindaja sõnul sai nende hetkel prioriteetne projekt Euroopa Komisjonist auhinna 100-megavatise elektrolüüsi eest. Juttu oli ka aastasest vesiniku tootmismahust, mis ulatub 10 kilotonnini, ning ka aastas säästetavast CO2 mahust – 82 kt.

CleanWattsi esindaja Andreia Carreiro rääkis aga oma kõnes trilemma equilibrium’ist, mis peamiselt tähendab seda, et kaasaegne energia peab kõikides tema aspektides olema jätkusuutlik, turvaline ja kasumlik.

EYE organisatsiooni esindaja Maximilian Kilthau lisas, et tulevastel inseneridel tuleb kohtuda mitmete väljakutsetega vesinikuenergeetikas. Tema sõnul on peamised arenguvektorid tulevikus teadus- ja arendustegevuse aktiivsus, uue infrastruktuuri loomine, vesiniku tootmise rajamine ja üldise vesinikuga seotud teadlikkuse tõstmine.

Ringmajanduse paneeldiskussioon

Ringmajanduse mõistele ja selle teadlikkuse suurendamisele keskendunud paneeldiskussiooni olid kaasatud Audi ja Amorim Cork Composites (ACC) esindajad ning ringmajanduse eksperdid.

Ringmajanduse eksperdi Inês Costa ettekandes teadvustati, miks on ringmajandus tähtis meie ühiskonnale, ning räägiti täpsemalt, et ringmajanduse populariseerimisel on võimalusi nii eraisikutel kui ka ettevõtetel. Selle tulemusel saab sageli kulusid vähendada ja näiteks kõrvaldada tööstuses tekkivaid jäätmeid.

Audi esindaja Christian Stark jätkas ringmajanduse diskussiooni, tuues näiteid Audi enda ringmajandusest. Selgus, et Audi soovib liikuda rohelisema tuleviku suunas, kus maanteedel näeb rohkem elektriautosid. Järgnevalt selgitati ka, kuidas riknenud auto terveid osasid saab taaskasutada, säilitades kvaliteedinõuded.

Kõige huvitavamaks osutus ACC esindaja Joana Trindade ettekanne korgitamme võludest. Selgus, et poole maailma korgitoodangust annab just Portugal. Kork pole aga mõeldud vaid pudelite sulgemiseks, korgi kui materjali võimalused on palju huvitavamad. Kork on kasutuses nii dekoratsioonides ja ehitusmaterjalina, kuid ka inseneerias. Selgus, et korki saab kasutada ka heli isoleerimiseks.

Peale paneeldiskussiooni tekkis kindlasti suurem huvi ringmajanduse vastu, mille tulemusel pole välistatud, et jäätmeid minimaliseeritakse, sõidetakse elektriautodega ning tulevikumaja ehitamisel kasutatakse korki.

Inseneeria tuleviku debatt

Konverentsi debati teemaks oli „Inseneeria Portugalis ja Euroopas – inseneeria tulevik“. Esinejate seas olid EYE endine president Frederik Schulze Spuntrup, GJE-OE liige João Pedro Ferreira ning Inetum-Realdolmeni esindaja Tatiana Sirgado. Tõstatati kaks peamist teemat: töötunnid ning inseneride puudus Euroopas.

Pikem diskussioon tekkis töötundide üle Euroopas. Selgus, et Portugalis tehakse sageli 12-tunniseid tööpäevi, mis kehtib nii turismisektoris kui ka inseneerias. Sellele vastandiks toodi välja, kuidas Skandinaavias ja ka Eestis tuuakse sisse 4-päevased töönädalad. Selle tulemusel eeldatakse, et töötajad on rohkem motiveeritud tööd tegema ning saavutatakse rahulolu karjääris.

Järgmise teemana käsitleti inseneride puuduse teket Euroopas. Vahel kuuleb uudistes, kuidas ettevõtted otsivad tööle rohkelt insenere. Tööturul kasvab nõudlus kõrgharitud spetsialistide järele. Debati käigus selgus, et probleem on Euroopa-sisene ning olukord on andnud tõuke noortele inseneridele – tekkinud on palju innukaid noori, kes tegutsevad olemasolevates ettevõtetes ja sageli ka idufirmades.

Debati moraal on üks: soovid inseneerias tipptegijaks saada? Tule TalTechi inseneriteaduskonda õppima, valluta usinate tegijatega eesseisvad väljakutsed ja muuda maailma!

Kliimasoojenemise töötuba

Kõige huvitavamaks töötoaks osutus tutvumine tarkvaraga, mille abil saab simuleerida kliimasoojenemist.

System Dynamics Society esindajad Fernando Redivo ja Rebecca Niles selgitasid osalejatele töötoa alguses, kuidas kliimasoojenemine mõjutab tänapäeval maailma ning mida võib oodata aastaks 2100. Tuletati meelde, et kliimasoojenemise tagajärjed võivad olla katastroofilised. Olgu selleks korallide väljasuremine või suured metsapõlengud – inimkond peab võitlema kliimasoojenemise vastu, et säilitada olemasolev maailm.

Töötoas tutvuti keskkonnaga EN-ROADS, millega saab simuleerida mitmesuguseid olukordi. Töötoa juurde lisati ka rollimäng, kus iga grupp sai olla mõne valdkonna esindaja. Näiteks oli võimalik olla osa grupist, mis keskendus tööstusele ja kaubandusele. Selle grupi esindajad kaitsevad oma huve, kuid ühtlasi üritavad saavutada lõpptulemusena nullilähedast temperatuurikasvu. Järgnevalt mängiti läbi mitu olukorda, kus valdkondade esindajad mõjutasid kasvuhoonegaaside emissioone.

Töötoa lõpuks saavutati koostöös teiste rühmadega 1,7 ºC kasv aastaks 2100. See tulemus on kindlasti parem kui esialgne prognoos (3,6 ºC), kuid näitas, kuivõrd raske on saavutada nullilähedast maailma.