Rannikuvete uurimistulemused pakkusid TalTechi meresüsteemide instituudi teadur Natalja Buhhalko sõnul täpsemat ülevaadet sellest, kui laialdaselt mikroplasti tegelikult esineb ning millised riskid võivad kaasneda juba lähitulevikus. „Keskendusime 10 mikromeetrist kuni 5 millimeetrini suurustele osakestele – vahemikule, milles mikroplast keskkonnas enamasti esineb, kuid mida silmaga ei märka ja mida ka paljud senised uurimismeetodid ei suuda püüda,“ kirjeldab Buhhalko mõõtmise täpsust. Uuringutel kasutati uuenduslikku UFO pumpfiltrit, mis võimaldab kinni püüda ka väga väikeseid osakesi – võrreldes traditsiooniliste Manta võrkudega, mis filtreerivad vaid suuremaid prügielemente. 

Üllatavad tulemused
Uuring hõlmas rannikuveeproove seitsmest riigist, ulatudes Hispaaniast ja Prantsusmaalt kuni Norra ja Eestini. Tulemused olid teadlaste jaoks mitmeti üllatavad. „Mikroplasti sisaldus varieerus tugevasti sõltuvalt piirkonnast: madalaimad tasemed registreeriti Soome lahes (keskmiselt 5 osakest kuupmeetris), samas kui Belgia Schelde jõesuus mõõdeti kuni 1600 osakest kuupmeetris. Umbes 80% leitud osakestest olid väiksemad kui 300 mikromeetrit – need on suuruselt sarnased planktoniga, mis muudab nad väga lihtsasti allaneelatavaks mereorganismide poolt,“ toob välja Buhhalko ning lisab, et kõige sagedamini esines polüestrit, polüpropüleeni ja polüetüleeni – materjale, mida kasutatakse igapäevaselt rõivastes, plastpakendites ja kilekottides.

Eesti rannikuvett võib veel päästa reostusest
Buhhalko sõnul tuli uuringus välja ka otsene seos inimese mõjuga ja seda arvestades tuleks rakendada rangemaid reostust piiravaid meetmeid. „Näiteks kõrgeimad saastekontsentratsioonid esinesid piirkondades, mis asuvad reoveepuhastite, sadamate ja jõgede suudmete läheduses – ehk seal, kus inimtegevus on intensiivsem. Looduslikult puhtamad alad, nagu Cíese saared Hispaanias või Eru laht Eestis, olid märksa väiksema reostusnäitajaga.“
Uuring tõi selgelt esile ka proovivõtumeetodi olulisuse – Manta võrgud, mida on varem laialdaselt kasutatud, ei paku usaldusväärset infot kõige väiksemate osakeste kohta. UFO-seadme abil saadud andmed näitasid, et väikese mikroplasti levik on senisest ulatuslikum. „Käesoleva uuringu läbiviijad soovitavad tulevikus kasutada mõlemat meetodit koos, et tagada täpne ja võrreldav seire erinevates piirkondades,“ tõdeb TalTechi teadur.
Kuigi praegu jäävad mikroplasti tasemed veel allapoole kriitilisi väärtusi, mis võiksid otseselt mõjutada mereökosüsteemide toimimist või inimese tervist, annab uuring selge signaali, et probleem on olemas ning kasvav. Eriti arvestades plasttoodete pidevalt suurenevat tootmist ja kasutamist. „Seega on oluline alustada varakult ja järjekindlalt: vähendada plastijäätmete sattumist loodusesse, arendada usaldusväärseid mõõtemetoodikaid ning kehtestada ühised seirestandardid, mis võimaldaksid eri riikidel omavahel andmeid võrrelda ja koostööd teha,“ leiab Buhhalko. 

Seni kõige terviklikum uuring
TalTechi ja mitmete teadusasutuste koostöös valminud uuring pakub seni kõige terviklikumat ülevaadet mikroplasti tegelikust ja peidetud levikust Euroopa rannikuvetes. See näitas, kui oluline on varjatud keskkonnamõjude teadvustamine ning kuidas teadus saab aidata otsustajatel kujundada keskkonnahoidlikumat poliitikat ja praktilisi samme puhtama mere nimel. „Plast on küll väike, aga mõjult suur – just seepärast tuleb sellele senisest rohkem tähelepanu pöörata,“ rõhutab teema olulisust Buhhalko.

Uurimistulemused avaldati artiklis „Microplastics (10 µm–5 mm) in European Atlantic Coastal Waters“, mis ilmus ajakirjas Environmental Advances.