Tallinna Tehnikaülikool

2020. aasta lõpus kuulutas Euroopa Komisjon välja Euroopa Roheleppe taotlusvooru (European Green Deal Call) eelarvega 1 miljard eurot.

 Taotlusvooru eesmärk oli innustada teaduse ja innovatsiooni kogukondi tegelema kliimamuutuste ja keskkonnakriisi teemadega ning leida konkreetseid lahendusi liikumaks kliimaneutraalse, vastupidava ja jätkusuutliku ühiskonna poole.

Taotlusvoor oli avatud viis kuud (2020 septembrist 2021 jaanuarini). Kokku esitati 1550 taotlust osalejatega enam kui 140 riigist. Esitatud taotlustest 799 ehk 54% täitsid nõutud kvaliteedinõuded. Rahastuse said pingereas esimesed 73 projekti, mis hõlmasid 1800 osalejat. Hindamislävendi ületanud projektide edukuse määr oli keskmiselt 9%.

Edukates projektides osalesid taotlejad 75 riigist. 90% taotlejatest olid Euroopa Liidu riikidest. Edukate projektide taotlejate nimekirjas näeb kõige rohkem Hispaania (229 korda) ja Itaalia (177) osalejaid. Uute ELi liikmesriikide seas paistsid positiivselt silma Poola (35), Rumeenia (29) ja Eesti (20). Eesti osalusega taotlusi oli kokku 136. Eesti osalejaid näeb nende projektide taotlejate nimekirjas 214 korda, millest viis korda oldi koordineerija ja 209 korda partneri rollis. Rahastuse sai 8 projekti, milles osales 17 Eesti taotlejat. Nende rahastus oli kokku 12,48 miljonit eurot, millest  TalTechi osa oli kokku 993 000 eurot.


Edukad Eesti partnerite osalusega projektid olid:
▪ ILIAD – Tallinna Tehnikaülikool
▪ NetZeroCities – Tallinna Tehnikaülikool
▪ oPEN Lab – Tartu linn, Tartu Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, AS Gren Tartu, MTÜ TREA2 , AS Eesti Energia

▪ PHOENIX – SA E-Riigi Akadeemia
▪ PSLifestyle – SA Teeme Ära, SA Rohetiiger
▪ SchoolFood4Change – SA SEI Tallinn3 , Tallinna linn, Viimsi vald
▪ ZeroW – OÜ Digiotouch
▪ WaterLANDS – SA Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool, AS Tootsi Turvas, RMK4

Rohepöörde eeldusteks olevate muutustega tegelevad näiteks NetZeroCities, PHOENIX ja WaterLANDS. NetZeroCities („Accelerating cities’ transition to net zero emissions by 2030“) aitab 30 linnal pürgida kliimaneutraalsuse poole, pakkudes igale neist sobivat programmi ja partnerite tuge. PHOENIX („The rise of citizens voices for a Greener Europe“) uurib, kuidas suurendada osalusprotsesside potentsiaali roheleppe rakendamisel ja poliitikakujundamises. WaterLANDS („Water-based solutions for carbon storage, people and wilderness“) soovib taastada märgalasid suuremas mahus kui kunagi varem, pakkudes nõu asjaosalistele ja aidates otsida parimaid lahendusi.

Innovatiivselt üritavad lahendusi rakendada ja üheks tervikuks siduda ILIAD ja oPEN Lab. ILIAD („Integrated DigitaL Framework For Comprehensive Maritime Data And Information Services“) soovib kasutada suuri andmekogusid, et luua ookeani digitaalne kaksik. oPEN Lab („Open innovation living labs for Positive Energy Neighbourhoods“) katsetab linnades kohalike energiavõrgustike ja erinevate turulähedaste lahenduste ühendamist, et saavutada plussenergia elamurajoone juba olemasolevates linnaosades.

Lisainfo www.etag.ee

Laeb infot...