Tallinnasse kogunesid Euroopa juhtivate tehnikaülikoolide ja ärikoolide delegatsioonid, sealhulgas École Polytechnique Fédérale de Lausanne (EPFL), Müncheni Tehnikaülikool (TUM), Taani Tehnikaülikool (DTU), Eindhoveni Tehnikaülikool (TU/e), Tšehhi Tehnikaülikool Prahas (CTU), HEC Paris, IESE Business School ning École Polytechnique (L’X).

Kohtumisel osalesid ka külalised EuroTech Universities Alliance’ist, rõhutades koostööd Euroopa eri ülikoolivõrgustike vahel.

Kohtumise eesmärk oli hinnata EuroTeQi senist arengut, arutada Euroopa kõrghariduse tulevikusuundi ning kujundada võrgustiku järgmise etapi strateegilisi prioriteete. EuroTeQ kuulub Euroopa ülikoolide algatusse ning ühendab üheksa tehnika- ja insenerivaldkonna tippülikooli ning ärikooli, et arendada ühiselt haridust, teadust ja innovatsiooni ning tugevdada Euroopa konkurentsivõimet.

EuroTeQ kui vastus Euroopa suurtele väljakutsetele

Strateegiakohtumise avasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ja Müncheni Tehnikaülikooli president Thomas F. Hofmann. Aruteludes vaadati tagasi EuroTeQi esimese viie tegevusaasta saavutustele, kuid pilk oli selgelt suunatud ettepoole – küsimusele, milline peab olema EuroTeQi roll Euroopas järgmisel kümnendil.

Presidentide aruteludest joonistus välja arusaam, et EuroTeQ ei saa piirduda üksnes õppekoostööga. Muutuv geopoliitiline olukord, surve Euroopa majanduslikule konkurentsivõimele ning vajadus strateegilise autonoomia järele tõid fookusesse teemad nagu tervis, julgeolek ja kaitse. Leiti, et inseneri- ja tehnoloogiline haridus peab senisest selgemalt vastama nendele väljakutsetele ning EuroTeQ võiks kujuneda platvormiks, kus töötatakse välja uusi koostöömudeleid ja lahendusi Euroopa tasandil.

Olulise taustana käsitleti ka Euroopa hariduspoliitika arenguid. Aruteludes tõdeti, et aastaks 2030 peaks õppijate mobiilsus tavapärastes ülikoolides jõudma 23 protsendini ning Euroopa ülikoolivõrgustikes koguni 50 protsendini – eesmärk, mis eeldab senisest paindlikumaid õpiteid ja digitaalseid lahendusi.

Arutelud õppijatest, õppejõududest ja tehisintellektist

Kohtumise teisel päeval toimusid paralleelsed töötoad, kus keskenduti EuroTeQi järgmise kümnendi strateegilistele prioriteetidele õppijate, õppejõudude ja töötajate vaates. Arutelud ei piirdunud visioonidega, vaid puudutasid ka keerulisi valikuid.

Töötubades käsitleti põhjalikult elukestva õppe rolli. Aruteludes tõdeti, et magistriõpe võiks kujuneda kohaks, kus kohtuvad eri põlvkondade õppijad ning kus akadeemiline õpe seotakse senisest tihedamalt tööstuse koolitusvajadustega. See on oluline mitte ainult hariduse paindlikkuse, vaid ka Euroopa tööjõu hoidmise ja juhtide professionaalse arendamise seisukohalt.

Rõhutati vajadust operatiivse tipptaseme järele nii õppekorralduses kui ka koostöös ettevõtetega. Virtuaalsed programmid, ühised digitaalsed platvormid ja skaleeritavad lahendused olid märksõnad, mille abil nähakse võimalust muuta EuroTeQi tegevus mõjusamaks kogu Euroopas.

TalTechi ja Eindhoveni Tehnikaülikooli koostööleping ja uus magistriõppekava

Tehisintellekti roll hariduses oli üks läbivaid teemasid. Arutleti selle üle, kuidas tehisintellekt saab toetada õppimist ja hindamist ning millistes valdkondades oleks EuroTeQi-ülene koostöö kõige tulemuslikum, näiteks intelligentsete õppeabisüsteemide ja tehisintellektil põhinevate hindamiskeskkondade arendamisel. Samal ajal seoti tehisintellekti käsitlus laiemalt küsimusega, kuidas EuroTeQ saab panustada Euroopa autonoomia ja konkurentsivõime tugevdamisse.

Tallinna Tehnikaülikooli võõrustajaroll võimaldas tutvustada külalistele Eesti digiriigi kujunemislugu ning ülikooli strateegilisi fookusi. Programmi kuulusid ettekanded TalTechi tehisintellekti teekaardist, rakenduslikust innovatsioonist koostöös ettevõtetega ning süvatehnoloogia iduettevõtlusest. Eesti kogemust digilahenduste ja ettevõtlikkuse ühendamisel nähti partnerite seas eristuva tugevusena Euroopa kontekstis.

Kohtumise raames sõlmiti ka koostööleping Tallinna Tehnikaülikooli ja Eindhoveni Tehnikaülikooli vahel, millega pannakse alus ühisele informaatika ja tehisintellekti magistriõppekavale (loe ühisõppekavast lähemalt SIIN). Lisaks arutati sarnaseid koostöövõimalusi ka HEC Paris’ga, mis esindab Euroopa ärikoolide tippu.

Vaade tulevikku

EuroTeQ presidendikohtumise tulemused annavad sisendi võrgustiku visiooni ja missiooni kujundamiseks aastateks 2035–2040 ning aitavad määratleda järgmise projektiperioodi prioriteedid. Tallinna Tehnikaülikooli jaoks kinnitas kohtumine ülikooli rolli aktiivse eestvedajana Euroopa kõrghariduse ja innovatsiooni koostöös.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektori Ingrid Pappeli sõnul on EuroTeQi koostöö ülikooli jaoks strateegilise tähtsusega, kuna see toetab rahvusvahelistumist, õppe kvaliteedi arendamist ning õppe ja teaduse senisest tihedamat lõimimist. „Näiteks EuroTeQi Collideri raames lahendavad tudengid päriselulisi probleeme koostöös Euroopa tippülikoolide ja ettevõtetega. See arendab tulevikukompetentse, mida on keeruline samaväärselt omandada vaid lokaalses õpikeskkonnas,“ selgitas Pappel.

Tema sõnul loob tihe koostöö partnerülikoolide vahel tugeva aluse ka teaduskoostööks, ühistaotlusteks ja rahvusvahelisteks projektideks, sidudes õppe, teaduse ja innovatsiooni EuroTeQi raamistikus veelgi tihedamalt.