28. aprillil tähistatakse üle maailma tööohutuse ja töötervishoiu päeva. Vaimne tervis ja töötajate heaolu pakub üha enam kõneainet ja väljakutseid.
Samas on psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegelemisel nii era- kui ka riigisektoris olulisi puudujääke. Näiteks viimase Euroopa ettevõtete riskide uuringu (ESENER) kohaselt oli ainult 13,5% organisatsioonidest Eestis tegevusplaan, kuidas ennetada tööga seotud stressi. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti näitaja üks kehvemate seas. Meie naaberriikides Soomes ja Rootsis olid need numbrid võrdluseks vastavalt 71,3% ja 56,6%. Lisaks tunnistasid üle poolte Eesti organisatsioonide juhtidest, et neil ei ole piisavalt teadmisi, kuidas oma töökeskkonnas psühhosotsiaalseid riske hinnata.
On selge, et kriisid, iseäranis COVID pandeemia, on meie psühhosotsiaalsele töökeskkonnale tugevat mõju avaldanud. Ühest küljest on töösse lisandunud enam paindlikkust, teisest küljest on näha olulisi probleeme töötajate töö- ja eraelu tasakaalus. Euroopa töötingimuste uuringu järgi on Eestis 41% töötajate töö väga intensiivne ja 40% töötajatest peavad töötama iganädalaselt ka oma vabal ajal, et vajalikud tööülesanded saaksid tehtud. Samuti on muret tekitav asjaolu, et enam kui pooled Eesti töötajatest vastasid, et nende töö mõjutab otsust, kui palju aega nad saavad veeta oma perega. Uuring juhib tähelepanu ka trendile, et töötajad on üha enam tööst nii kurnatud, et nad ei jaksa tegeleda koduste toimetuste või hobidega.
Sarnaste ja ka muude psühhosotsiaalsete riskidega seotud probleemide uurimiseks algas eelmise aasta sügisel ärikorralduse instituudi professori Karin Reinholdi ja nooremprofessori Marina Järvise eestvedamisel projekt PSYR-IR.
PSYR-IR projekti viime läbi koostöös teadlastega Belgiast, Austriast ja Itaaliast. Projekt kestab 2 aastat ja tulemustega raport valmib oktoobris 2025.
Antud projekti eesmärk on mõista töökeskkonna psühhosotsiaalsete riskidega seonduvaid väljakutseid ja probleeme Euroopa Liidu riikides, sh Eestis. Lisaks uuritakse, kuidas saab kitsaskohti lahendada erinevatel tasanditel (Euroopa Liidu, riiklikul, tegevusala ja ettevõtete tasandil). Soovitakse määratleda, millised poliitikad, tegevused ja töövahendid võiksid aidata psühhosotsiaalseid ohutegureid maandada ja seeläbi töötajate vaimset heaolu parandada.