Kuidas head saaki saada või peenraid põnevalt kujundada? Kas teadlane saab erialaseid teadmisi ka suvel aiatöös ära kasutada? Jagame inspireerivaid lugusid ja fotosid tehnikaülikooli teadlaste aiandussuvest.
Oma kogemusi ja soovitusi jagavad IT-teaduskonna professor Jaan Raik, IT-teaduskonna kaasprofessor Maie Bachmann, põlevkiviekspert, Virumaa Kolledži kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori juhataja Olga Pihl ning emeriitprofessorid Piia Tint, Rein Munter ja Sirje Keevallik.
IT-teaduskonna professor Jaan Raik: „16 taimelt saan 800 kurki.“
Saagirikka ja öko avamaakurgi peenra saab teha professor Raiki sõnul lihtsate vahenditega. „Oleme abikaasaga agronoomia vallas eksperimenteerinud alates aastast 2006, kui rajasime Türisalusse aiamaja. Kasvatame vahelduva eduga kurke, tomateid, kõrvitsaid, kabatšokke, maasikaid, sõstraid, maitserohelist, mõnikord ka paprikat, baklažaane, arbuuse, isegi meloneid jms. Meil on ka viljapuuaed. Kõikidest projektidest kõige edukam on siiski kurgipeenar," avaldab ta.
"Meetod, mida kasutame, on väga lollikindel. See on toiminud juba tosin suve ja toodab keskmiselt umbes 50 kurki iga istutatud taime kohta aastas. Kuna tavaliselt istutan 16 taime, siis see teeb umbes 800 kurki aastas. Saagihooaeg on juuni keskpaigast septembri lõpuni. Tavalisel suvepäeval saab siis umbes 8 värsket kurki.
Tehnoloogia ise on järgmine:
1) Peenra ettevalmistamine
Kaevan umbes 40-50 cm sügavuse, 80-90 cm laiuse ja 2,5 m pikkuse kraavi. Selle täidan kompostiga, mida toodan biojäätmetest enda aias. Mõnikord panen alla oksarisu ja lisan ka veidi väetist, kuid pea sama hästi toimib ka ilma selleta. Komposti laon kuhjaga, sest see vajub hiljem kokku. Seda tuleb piisava niiskuse tagamiseks kasta ja seejärel katta musta kilega.
2) Kurkide istutamine
Ettekasvatatud kurgitaimed ostame turult. Istutamine ise on imelihtne. Lõikad kile sisse kääridega avad ja asetad taimed mulda. Seejärel kastad ja katad kasvuhoone kilega.
3) Hooldus
Oluline on hoida niiskust ja soojust. Seega hoian enamik ajast kurke kile all. Soojemal ajal võib hoida kurke lahtisena. Suveöödel, kui temperatuur on kõrge, ei kata üldse kinni. Oluline on see, et kui temperatuur langeb 12 kraadini ja alla selle, siis kurkide kasv peatub. Kile aitab hoida ka kõrget niiskust, mida kurgid näivad armastavat.
Kastan kurke igal õhtul! Viimastel aastatel on see lihtne, sest mu poeg ehitas nende jaoks automaatse kastmissüsteemi. (Gardena kastmissüsteemi komponente saab osta mitmetest ehitus- ja aianduspoodidest). Kogu hooldus on seega väga lihtne. Lihtsalt nopid iga päev kurke ning selle käigus eemaldad ka kõik koltunud ja kuivanud lehed.
Autori fotod
IT-teaduskonna kaasprofessor Maie Bachmann kasvatab tammepuid
„See, mida fotodel näete, pole küll päris aiandus, sest need väiksed tammepuud on plaanis ikkagi metsa istutada,“ räägib Maie Bachmann oma suvistest tegemistest, mis rõõmustavad ilmselt kõiki loodussõpru.
Pildil näha olevatel väikestel taimedel läheb Maie sõnul juba teine suvi. „Suurt tarkust siin taga ei olegi,“ rõhutab igapäevatöös hoopis IT-teaduskonna tervisetehnoloogiate instituudis biosignaalide uurimisega tegelev Maie. „Üle-eelmisel sügisel korjasin tammikust tõrusid ja pudistasin peenrasse. Kuuseokkad valasin neile peale, et keegi tõrusid ära ei sööks. Eelmisel kevadsuvel istutasin taimed ringi ja kärpisin peajuurt – tammel kasvab see aastaga vist lausa meetriseks! See oli juba u 40 cm. Hetkel ei teagi, kas istutan tammed veel kord ringi või istutame need sügisel metsa ja püüame loomade eest kaitsta.“
Fotodel näeb ka oksamultši, mida Maie aias on ohtrasti igal pool. „Hinnaks on vaid oksapurustamise vaev, sest meil on oma lepavõsa omast käest võtta – sinna leppade asemele tammed panemegi.“
On ka üks mänd, mis on kiviktaimlas ajanud seemnest juured alla ja sestap pani Maie ka selle potti. Veel kasvatab Maie oma aias lavendlit, millel on ju mitmeid häid omadusi. „Lavendel õunapuude all hoiab eemale sipelgad, kes teatavasti armastavad lehetäisid. Seega võiks lehetäide arvukus olla õunapuudel väiksem. Gladioolid kasvasid samuti ülivõimsaks, nende all on taas oksamultš. Lepp läheb vihmaga kenaks punakaks. Astrid on samas nii nõrgad, et sidusin nööriga aia külge, et püsti seisaks,“ viitab Maie lillefotole.
Laste liivakastist sai peenrakast
Lisaks saavad Maie aiast inspiratsiooni lastega pered, et mida võib ette võtta liivakastiga, kui seda enam ei kasutata. „Meie lapsed on liivaga mängimiseks liiga suured ja võtsin nende liivakasti juba ammu kõrgpeenrana kasutusse. Enamasti on mul seal kurgid, aga ühes nurgas alati hapuoblikas. Lugesin kunagi, et spinat on väga kasulik, kuid meie oma hapuoblikas on veel kasulikum. Lisaks maitseb imehästi. Aastaid tagasi panin kasvama, et hapuoblika suppi teha, nagu minu vanaema kunagi. Samas on nii, et kes meist põõsa lähedale juhtub, sööb seda niisama. Seega veelgi parem!“
Autori fotod
Põlevkiviteadlane Olga Pihl rajas oma aeda pilkupüüdvad peenrad
Virumaa Kolledži kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori juhataja Olga Pihl, kes 30. juunil kaitses edukalt oma doktoritööd ja esindas seejärel juuli keskel Tallinna Tehnikaülikooli Hollandis Leidenis toimuval ESOF teadusfoorumil, veedab pea kõik vabad hetked aias peenarde vahel.
Olga tunnistas, et ka doktoritöö kirjutamise ajal, kui mõte kinni jooksis või pinge väga suur oli, läks ta just aeda toimetama – ning seejärel tagasi laua taha istudes läks kirjatöö taas libedamalt.
Fotodel on näha ise tehtud imelisi peenraid, mis ka külalistele väga meeldivad. Näiteks eeslikujuline istutuskast lilledele, kuivast vanast puidust lillepeenar ja maasikapeenar, mis asub paadis (õigemini paadikujulises kastis). Kas tekkis soov ka oma aeda selliseid asju meisterdada?
Autori fotod
Emeriitprofessor Rein Munteri väike iluaed põhjarannikul
Emeriitprofessor Rein Munter on sel suvel rääkinud mitmes raadiosaates osoonimise kasulikkusest, sh aianduses, looma- ja kalakasvatuses. Kuigi ta ise ennast suureks aiandusinimeseks ei pea ja peenardes kasvavad peamiselt sibul, till, salat ja piparmünt, siis silmailu pakub tema põhjarannikul asuv aed kohe kindlasti.
„Valisin välja mõned meie Jõelähtme vallas Savirannas asuvas suvilas tehtud fotod merest, majast, aiast ja ka majavalvur Tommyst. Siin need on,“ tutvustab Rein. Fotodel näeb kauneid lillepeenraid, hoolitsetud muru, aeda rajatud väikest veesilma jm.
Autori fotod
Emeriitprofessor Piia Tint: „Esimesed liiliad osutusid kahe meetri kõrgusteks puuliiliateks.“
Liiliate kasvatamiseni jõudis emeriitprofessor Piia Tint tänu sõbranna toodud lillesibulatele, mis ta Hollandist tellis. Ja nagu hiljem selgus, osutusid need kahe meetri kõrgusteks puuliiliateks. Nüüd on tema aed liiliaid täis ja sealt leiab väga erinevaid sorte.
„Minu aias on liiliaid erineva pikkuse ja värviga ning enamik on püsililled, mida pole talveks vaja üles võtta. Mõned sordid, nagu ämblikliilia, cannaliilia ja tõrvikliilia, tuleks talveks siiski tuppa viia,“ soovitab Piia. „Madalaid sorte võib kasvatada pottides ja talveks panna koos potiga mulda. Suvel saab neid sinna ümber paigutada, kuhu aga vaja. Liiliad õitsevad kaks kuud, on varasemaid ja hilisemaid sorte. Eestis saab kvaliteetseid sibulaid osta sügisel ja kevadel Timo Paninilt (Tallinnast Kakumäelt), samuti FB grupist „Poeticus-talunartsiss“.“
Autori fotod
Emeriitprofessor Sirje Keevalliku kõrvitsapeenar
Kes tahab kogeda üllatusi või lausa väikseid imesid, siis tasub kasvatada kõrvitsaid! Te ei tea kunagi ette, mis värvi või suuruses saaki on oodata. NB! Seda isegi siis, kui olete sordis raudkindel!
Kõrvitsate kasvatamine ei tähenda õnneks igapäevast suurt tööd ja vaeva, kui olete kevadel peenart ette valmistades olnud hoolas ning kui kasvuajal jagub taimedele parajalt soojust, valgust ja niiskust. Nii pole ime, kui ühelt või kahelt taimelt saate kümneid kõrvitsaid!
Emeriitprofessor Sirje Keevalliku sõnul võib kõrvitsataime vaadates ka jätkuvalt imestada, et kuidas saab ühest väiksest seemnest kasvada midagi nii suurt!
Autori foto
