Me elame ajastul, mil inimesed elavad üha kauem, kuid koos sellega kasvab ka neurodegeneratiivsete haiguste – näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve – levik. Tänased ravimeetodid pakuvad vaid ajutist leevendust, kuid ei ulatu haiguse juurteni.
Neuroepigeneetika uurib aju geenide aktiveerimist ning pakub uusi lahendusi haiguste ennetamiseks ja raviks. Valdkonna keskmes on küsimus, kuidas ajurakud otsustavad, millised geenid töötavad ja millised mitte – taotluseks on muuta mitte DNA-d, vaid mehhanisme, mis juhivad geenide “sisselülitamist”.
Dr Kärt Mätlik asub keemia ja biotehnoloogia instituudis juhtima uut neuroepigeneetika uurimisrühma, mis keskendubki sellele, kuidas mõjutab elu jooksul ajurakkude geenide “sisselülitamine” närvirakkude arengut ja nende töövõimet. Eesmärk on mõista, kuidas hoida aju tervena ka vanemas eas. Ameerika Rockefelleri tippülikoolis töötanud Mätlik on toonud endaga Eestisse tipptasemel teadmised, mis võimaldavad uusi raviviise ja teaduskoostööd.
Asendamatud närvirakud
Mätlik selgitab, et närvirakud on ainulaadsed – need ei uuene ega asendu. Sama rakk, mis moodustub looteeas, peab olema töökorras ka 80 aasta pärast. Selle tagamiseks peavad ajuraku geenid töötama kogu elu jooksul täpselt ja järjepidevalt.