Toidu ja sööda tarbimise suurenemise tõttu ning globaalse kiiresti kasvava inimkonna toiduga kindlustatuse tagamiseks on vaja saada kõrge saagikusega põllukultuure, mis suudavad kohaneda tulevaste kliimamuutustega. Peamine mäletsejaliste loomakasvatuses kasutatav söödaallikas on söödarohud. Parasvöötme kliimavööde piirkondades on söödaks kasvatatavad mitmeaastased rohttaimed laialt levinud ja nagu arvata võib, need kannatavad ebasoodsates keskkonnatingimustes.

Genoomi täppismuutmine on osutunud tõhusaks vahendiks abiootilisele stressile vastupidavate taimede arendamisel. CRISPR-Cas süsteem võimaldab üha enam keerulisi muudatusi genoomides, säilitades samal ajal täpsuse ja madala sihtmärgist kõrvalekaldumise sagedusega mutatsioone.

Tallinna Tehnikaülikooli „Taim-patogeen interaktsioonide ja taimegeneetika uurimisrühm“ osaleb EEA-RESEARCH projektis „Raiheina kohanemisvõime ja vastupidavuse parandamine ohutute ja säästvate toidusüsteemide jaoks CRISPR/Cas9 tehnoloogia abil”, mis on finantseeritud EMP Balti teaduskoostöö programmi raames. Partneriteks on Läti Ülikool, Norra Loodusteaduste Ülikool (NMBU) ning Leedu Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskus. Kasutades CRISPR-põhist täppisaretust konsortsium teeb see kindlaks geenid, mis on seotud põua- ja külmataluvusega ning biomassi kasvu mehhanismidega.

Selle projekti raames on Tallinna Tehnikaülikooli uurimisrühm koordineerinud ning avaldanud ülevaateartikli, mis pakub strateegiaid abiootiliste stresside suhtes vastupidavate rohttaimede genereerimiseks (doi: 10.3389/fpls.2023.1127532). Samuti on nad korraldanud käesoleval aastal genoomi täppismuutmise kursust ning leviüritus „Uuenduslik platvorm Eesti-Norra bioinformaatika ja geenide täppismuutmise teaduspõhiseks õpetamiseks“ EMP projekti raames. Dr. Cecilia Sarmiento, uurimisrühma juht, on aktiivselt osalenud CRISPR/Cas tehnoloogia regulatsiooni aruteludes, nii Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis, kui ka Riigikogus ning Euroopa Taimeteaduse Organisatsioonis.