Mereliste settekivimite keemilise koostise uuringud on näidanud, et viimase 500 miljoni aasta jooksul on hapniku stabiilse isotoobi O-18 osakaal neis märgatavalt suurenenud. Selle muutuse tõlgendamine on olnud vastuoluline – osa teadlasi on seletanud seda kliima ja ookeani temperatuuri jahenemisega, teine osa merevee isotoopkoostise muutusega ja kolmas sekundaarsete protsessidega, mis toimunud setetes pärast nende mattumist ja kivistumist.

Äsja avaldatud teadusartiklis analüüsiti Eesti ordoviitsiumi lubjakivide isotoopkoostist nn kobardunud isotoopide (clumped isotopes) meetodil ning loodi mudel saadud andmestiku tõlgendamiseks. Uuringu tulemused näitasid, et ordoviitsiumi ajastu (444–485 mln aastat tagasi) merevee hapniku isotoopkoostis oli tänapäevast erinev ning paljud varasemad paleokliima rekonstruktsioonid vajavad seetõttu korrigeerimist. Töös järeldati, et ordoviitsiumi ajastu kliima võis olla märgatavalt jahedam ja sarnasem tänapäevasele, kui seni arvatud. Ühtlasi tuvastati pikaajaline kliima jahenemise trend, mille otseseks põhjustajaks oli tõenäoliselt süsinikdioksiidi hulga vähenemine atmosfääris.

Artikli autor TalTechi professor Olle Hints selgitas, et silmapaistva tulemuseni aitas jõuda erinevate kompetentside ühendamine rahvusvahelises meeskonnas, Caltechi tipptasemel laborid, Eesti geoloogilised kollektsioonid ning meie maapõue kivimites talletunud informatsiooni unikaalne säilimine. Lisaks Hintsile lõid uurimistöös kaasa TalTechi professor Aivo Lepland ja Tartu Ülikooli professor Leho Ainsaar.

Uuring on osa Eesti Teadusagentuuri projektist PRG1701 "Kasvuhoonekliimast jääaega: Ordoviitsiumi kliimamuutuste rekonstruktsioon ja mõju elustikule Baltika kontinendil", milles analüüsitakse lisaks karbonaatkivimitele ka teisi paleokliima indikaatoreid ning mineviku elurikkuse dünaamikat.