„IT on aastaid olnud kiire arengu keskmes, kuid tehisintellekti esiletõus on toonud kaasa tõeliselt murrangulise muutuse,“ sõnab Jervan. Tema hinnangul on just praegune aeg erakordselt põnev ja vastutusrikas – võimalus suunata teaduskonda perioodil, mil tehnoloogilised muutused mõjutavad kogu ühiskonda veelgi laiemalt.

Uue ametiaja keskseks eesmärgiks peab Jervan õppetöö ja õppekavade kohandamist tehisintellekti ajastu vajadustele. See tähendab põhjalikku ümbermõtestamist: mida, kuidas ja kellele õpetatakse. Üha suuremat rolli näeb ta ka ümber- ja täiendõppes, et pakkuda õppimisvõimalusi neile, kes soovivad oma oskusi ajakohastada või täiendada. „Haridus peab käima kaasas maailma arenguga ning toetama õppijaid kogu nende karjääri vältel,“ rõhutab kolmandat korda ametisse määratud dekaan.

Õppevaldkonnas tulevad muutused

Esimestel kuudel plaanib dekaan keskenduda eelkõige tehisintellektist tuleneva mõju mõtestamisele ning diskussioonidele erinevate riiklike algatustega, nagu näiteks TI-Hüpe, Eesti.AI ja teised. Täiendava sisendi annab ka HTMi tehisintellekti nõukoja töös osalemine. Oluline on mõista, milliseid oskusi ja kui palju spetsialiste ühiskond vajab. Arutelud puudutavad nii klassikalist kõrgharidust kui ka rakenduskõrgharidust ning võimalike uute õppekavade loomist. See loob aluse strateegiliste sihtide seadmiseks, et IT-haridus vastaks tulevikuvajadustele.

Jervani sõnul on mitmeid algatusi, mida tuleb kindlasti jätkata. Näiteks on ennast tõestanud õppeassistentide süsteem, mida teaduskonnas rakendatakse väga laialdaselt. Samuti peab ta oluliseks teaduskonna hea maine hoidmist tugevate sisseastujate seas, kuid samal ajal ligipääsu laiendamist uutele sihtrühmadele. Eritingimustel vastuvõtt ja koostöö erinevate organisatsioonidega aitavad tuua õppima motiveeritud inimesi mitmekesise taustaga.

Sellega seostub Jervani sõnul vältimatult ka interdistsiplinaarsuse kasvav tähtsus. IT ei toimi enam ammu eraldiseisva valdkonnana, mille rakendusala piirduks kitsalt tehnoloogiasektoriga. Vastupidi: digitaalsed meetodid, andmepõhine otsustamine ja tehisintellektil põhinevad lahendused kujundavad meditsiini, tööstust, avalikku haldust, humanitaarteadusi ja loomevaldkondi. „Meie lõpetajad peaksid suutma rakendada oma teadmisi erinevates sektorites, mitte ainult IT-s,“ märgib ta. Selles lauses väljendub ka laiem arusaam ülikooli missioonist: valmistada ette inimesi, kes ei oska üksnes süsteeme ehitada, vaid mõistavad ka kontekste, milles neid kasutatakse. Teaduse ja teaduskoostöö arendamisel peab dekaan võtmetähtsusega koostööd nii teiste teadusvaldkondade kui ka rahvusvaheliste partneritega. IT roll on tema hinnangul toetada teisi valdkondi, aidates neil tehnoloogiat mõtestatult rakendada. 

Rahvusvahelised teadusvõrgustikud annavad sellele tööle tugeva vundamendi. Need ei tähenda üksnes ligipääsu koostööprojektidele või välisrahastusele, vaid võimaldavad suhestuda küsimustega, mida käsitletakse globaalsel tasandil: kuidas kujundada usaldusväärset tehisintellekti, kuidas korraldada digitaristu kestlikku arengut, kuidas õpetada järgmise põlvkonna insenere tingimustes, kus tehnoloogiline muutus ise on saanud üheks peamiseks püsivuseks.

Ka ühiskondlikes aruteludes näeb Jervan teaduskonnal olulist rolli. Ülikooli ülesanne ei ole tema käsitluses üksnes reageerida välistele ootustele, vaid aidata kujundada avalikku arusaama sellest, millised tehnoloogilised muutused on tulemas ja millised valikud nendega kaasnevad. Tänu rahvusvahelistele sidemetele saab teaduskond tuua aruteludesse laiema perspektiivi ning pikema ajahorisondi, mis on vältimatu, kui soovitakse mõista mitte ainult järgmise aasta trende, vaid ka sügavamaid arengujooni.

Oluline on avatud dialoog ja autonoomia

Olulisel kohal on tema jaoks ka töökultuur. Jervan rõhutab, et inimesed peavad tundma end oodatuna ja väärtustatuna ning koostöö instituutide ja teadusgruppide vahel peab olema sujuv. „Soovin hoida keskkonda, kus töötajad saavad keskenduda oma tegevustele, nende panust märgatakse ning saavutusi tunnustatakse,“ ütleb ta.

Töötajate heaolu puhul peab ta tähtsaks paindlikkust, kuid ka tasakaalu hoidmist töö ja eraelu vahel. Akadeemiline töö ei mahu tema sõnul tavapärasesse tööpäeva raamistikku: teadustöö, õpetamine, juhendamine ja rahvusvaheline koostöö põimuvad viisil, mis eeldab suurt enesejuhtimist. Just seetõttu on juhtide roll märgata, millal pühendumusest saab ülekoormus, ning luua tingimused, kus kõrged ootused ei muutuks läbipõlemise allikaks.

Üliõpilaste rolli tugevdamisel peab Jervan keskseks avatud dialoogi. Tagasiside õppetööle, osalemine nõukogudes ja üliõpilasorganisatsioonides annavad võimaluse anda ülikoolile sisendit teha paremaid otsuseid ning kujundada õpikeskkonda, mis vastab õppijate vajadustele. Ta julgustab tudengeid oma mõtteid, kriitikat ja ettepanekuid julgelt väljendama. Üliõpilastele suunatud sõnum on lihtne: maailm muutub kiiresti ning intellektuaalne paindlikkus on saanud vältimatuks. Uudishimu, valmisolek pidevalt õppida ning julgus liikuda väljapoole oma esialgse eriala piire ei ole enam lisaväärtus, vaid elementaarne vajalikkus. Jervan soovitab kasutada võimalusi õppida ka teistes ülikoolides, kogeda erinevaid akadeemilisi kultuure ning hoida avatud nii silmad kui ka mõtlemine. 

Oma senise dekaanitöö suurimaks õppetunniks peab Jervan autonoomia tähtsust. „Juhi roll on luua raam, kuid anda inimestele vabadus otsustada ja tegutseda. Kui vastutus ja otsustusõigus on tasakaalus, sünnivad tugevad tulemused,“ sõnab ta.

Energiat ja inspiratsiooni ammutab ta eelkõige inimestest ja positiivsetest tulemustest – hetkest, kui tehtud töö paneb silmad särama. Kui aga võtta uus ametiaeg kokku ühe lausega, on vastus lakooniline ja kõnekas: „Tehisintellekti revolutsioon.“