Getter Elis Jalak tundis juba lapsena huvi selle vastu, kuidas masinad töötavad, ja teadis juba põhikooli lõpuks, et temast saab insener. „Inimene peab tegelema sellega, mis teda õnnelikuks teeb,“ põhjendab ta oma otsust õppida TalTechi Virumaa kolledžis masinaehitust. Pealegi tundub inseneeria kõrvalt vaadates keerulisem, kui see tegelikult on.

Masinaehitus ja energiatehnoloogia pole erialad, mida tavaliselt tüdrukutega seostatakse. Kuidas sul tekkis huvi selle eriala vastu?
Mind on lapsest saadik huvitanud, kuidas masinad töötavad ja kuidas neid ehitatakse. Olin ninapidi isa kõrval kohe, kui ta midagi ehitas või parandas.
Põhikooli lõpuks olin täiesti kindel, et minust saab insener. Gümnaasiumi lõpus olid mul välja valitud ehituse ja masinaehituse erialad. Kandideerisin erinevatesse koolidesse mõlemale suunale. Sain igale poole ka sisse, aga otsustasin masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise kasuks.
Ma pole kunagi arvanud, et erialasid või tegevusi peaks seostama kindla sooga. Iga inimene peab tegelema sellega, mis teda huvitab ja õnnelikuks teeb. See, et ühel erialal õpib rohkem mehi, ei tähenda, et see ala kuulub ainult neile.
Kui sa peaksid kellelegi selgitama, miks tasuks õppida just seda eriala, siis mis argumendid selle kasuks räägivad?
Selle eriala kõige suurem pluss on tulevikukindlus. Tootmine, energeetika ja tööstus ei kao kuhugi – vastupidi, need arenevad pidevalt ning vajadus inseneride järele kasvab. Lisaks on inseneriharidus väga kasulik, sest ennast saab rakendada väga erinevates tööstusharudes. Mulle meeldib ka selle eriala praktilisus, sest sa näed oma töö tulemusi. Võimalus aidata kaasa uute lahenduste ja toodete loomisele teeb selle töö huvitavaks ning vaheldusrikkaks.
Alustasid oma õpinguid päevaõppes, aga läksid siis edasi sessioonõppesse. Miks?
Õppisin päevaõppes esimesed kaks aastat, aga tundsin, et võiksin koolis saadud teadmisi juba praktiliselt kasutada. Nii otsustasingi minna tööle ja läbida viimased kaks aastat sessioonõppes.
Töötamine on õppimisele väga palju kaasa aidanud. Kuna töötan samas valdkonnas, on õpitust arusaamine ja seoste loomine palju lihtsam. Tänu sellele on mul paljudes loengutes eelis: näiteks saab tööl tehtavaid projekte siduda koolitöödega.
Kuidas on sinu praegune töö õpitava erialaga seotud ning millised on tööülesanded ja kohustused?
Töötan tootearendusinsenerina AS-is Bestnet. Meie ettevõte tegeleb peamiselt TIKI haagiste valmistamisega. Lisaks toodame erinevaid metallkonstruktsioone nii eraklientidele kui ka teistele ettevõtetele. Minu ülesannete hulka kuuluvad uute toodete projekteerimine, tehniliste jooniste koostamine, erilahenduste projekteerimine ning erinevate projektide eestvedamine ja koordineerimine.
Minu töö on õpitava erialaga väga tihedalt seotud ning annab võimaluse näha iga päev tootmisprotsesse ja tehnilisi lahendusi.
Kui sa vaatad oma endisi klassikaaslasi, siis kui paljud neist tehnilise eriala valisid?
Täpset numbrit või protsenti ma öelda ei oska, aga pigem on tehniliste erialadega seotud vähesed. Naisi on nende hulgas veelgi vähem. Arvan, et tehnilisi erialasid kardetakse, sest need tunduvad keerulised. Leian, et ainult hirmu pärast ei tasu kandideerimata jätta. Inseneeria tundub kõrvalt vaadates tihti keerulisem, kui see tegelikult on.
See, et tüdrukuid sellele erialale vähem satub, võib olla seotud ka sellega, et kui poisse julgustatakse juba noorena tehnikaga tegelema, siis tüdrukud puutuvad sellega vähem kokku ning tundmatus tekitab ebakindlust. Seda trendi saab muuta ainult siis, kui tüdrukuid ja poisse kaasatakse võrdselt ning koolides pööratakse senisest rohkem tähelepanu STEM-õppeainetele ja nende õpetamisele huvitaval viisil.
Minu julgustus tüdrukutele oleks, et sugu ei määra seda, kas inimene saab tehnilisel erialal edukas olla. Kui on huvi ja tahet õppida, saab sellel erialal väga hästi hakkama.
Milline on sinu õppeprotsess ja mida põnevat oled õppinud ning avastanud?
Mulle meeldivad kõige rohkem ained, kus saab ise midagi reaalselt katsetada või mis tulevad minu töö juures otseselt kasuks. Eriti huvitavad on olnud erinevad projekteerimise ja tootmisega seotud ained, kus saab õpitut päriseluga kohe siduda. Keeruline on ainult siis, kui õppimisse tekib pikem paus või midagi jääb arusaamatuks. Samas on õppejõud alati valmis aitama ja selgitama.
Õppeprotsess on praktiline: peaaegu kõikides ainetes saab õpitut kohe laborites või praktiliste ülesannete kaudu katsetada. See aitab palju paremini mõista, kuidas erinevad süsteemid ja protsessid tegelikult töötavad.
Millisena näed oma valdkonna arengut ja ennast seal edasi liikumas?
Mulle väga meeldib valitud valdkond. Tootmine ja metallitööstus tervikuna on väga lai valdkond ning võimaldab tegeleda erinevate projektide ja lahendustega. Samuti areneb tootmine pidevalt edasi, muutub aina kaasaegsemaks ja võimekamaks. See tähendab, et alati saab midagi uut juurde õppida ja edasi areneda.
Praegu näen end selles valdkonnas jätkamas ja tahan leida suuna, mis mind kõige rohkem kõnetab.
Pärast lõpetamist on mul plaan jätkata õpinguid magistrantuuris mõnel tööstuse või inseneeriaga seotud erialal, aga täpsemat spetsialiseerumist ma veel valinud pole.
Vastuvõtt on avatud ja kestab 6. juuli keskpäevani.
Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse õiglase ülemineku fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.