Gunnar Okk, TalTechi nõukogu esimees

Tehnikülikooli tänane juhtimismudel põhineb kõige kaasaegsemal ülikoolide juhtimis- ja valitsemisloogikal. Selle järgi on ülikooli strateegiline juht ja järelevalveorgan tema nõukogu; kõrgeim akadeemiline otsustuskogu on senat, kes vastutab õppe-, teadus- ja arendustegevuse eest. Nõukogu tehtud strateegiliste otsuste elluviimiseks ja igapäevaseks tegevjuhtimiseks võtab nõukogu tööle rektori, kes oma äranägemise järgi komplekteerib teda abistava rektoraadi.

Sellise juhtimismudeli kaks peamist põhimõtet on, et ülikooli nõukogu liikmetest enamus tuleb väljastpoolt ülikooli ja et nõukogu nimetab rektori ametisse, mitte aga ei vali teda ülikooli enda akadeemilise kogukonna moodustatud valimiskogu. Nende kahe põhimõtte eesmärgiks on see, et kogu ülikooli tegevus, nii teadustöö kui ka õpetamistegevus, vastaks ühiskonna tegelikele vajadustele, ning rektorile on antud piisavalt täidesaatvat võimu ülikooli strateegiliseks juhtimiseks nõukogu määratud suunas.

Nii ei ole nõukogu Tehnikaülikooli kontekstis vaid juhtkonda nõustav või nõuandev kogu, vaid vastutab otseselt ülikooli strateegilise juhtimise ja valitsemise eest kõige kõrgemal tasemel. Lisaks arengueesmärkide seadmisele lasub nõukogul vastutus ka ülikooli valitsemise, hea juhtimistava, riskijuhtimise ja auditeerimise eest.

Selged liinid

Hea valitsemistava esimene eeldus on, et selgelt on kindlaks määratud ja kommunikeeritud, kellel on võimu mõjutada milliseid organisatsioonis toimuvaid protsesse, suunata ressursse ja kes teeb milliseid otsuseid. Kriitiline ja ühtlasi tähtsaim aspekt iga nõukogu töös on oma tegevus- ja otsustusvaldkondade praktiline määratlemine, eelkõige strateegilise ja operatiivjuhtimise tasandite eristamine.

See tähendab, et nõukogu teostab järelevalvet ülikooli juhtkonna tegevuse üle, kuid ei tohi sekkuda juhtimise igapäevastesse praktilistesse probleemidesse. Tehnikaülikooli puhul ei tegele nõukogu ka senati pädevusse kuuluvate õppe- ning teadus- ja arendustegevuse ning teiste akadeemiliste küsimuste üle otsustamisega.

Tehnikaülikooli nõukogu liikmed on kõik erineva tausta, veendumuste ja töökogemustega. Sellise koosseisu eesmärgiks on teineteist täiendada ja anda võimalus näha asju erinevate ühiskondlike, akadeemiliste, majanduslike ja kultuuriliste vaatenurkade alt.

Nõukogu liikmetel peab olema hea ülevaade ülikooli tähtsamatest tulemusnäitajatest ja edukuse kriteeriumitest. Nõukogu pädevusse kuuluvate küsimuste koosolekuteks ettevalmistamise tagavad rektor ja tema nimetatud ülikooli üksused või isikud. Vastavalt nõukogu töökorrale on nõukogu liikmetel õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni ka otse prorektoritelt või vastutusala juhtidelt. Selline tegevus ei peaks aga reeglina toimuma ilma rektorit informeerimata.

Nõukogu peamine töövorm on koosolek, kus kuulatakse ära ettekanded, toimuvad arut­elud, antakse oma pädevuse piires määrusi ja võetakse vastu otsuseid. Sel aastal on koosolekuid kokku toimunud juba kümme, eriolukorrast tingituna olid neist neli virtuaalsed.

Mida võtta, mida jätta?

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogus on vastavalt töökorrale moodustatud auditikomitee ja alalised toimkonnad hulgas valdkondades. Toimkondades tegeldakse süvendatult nõukogu pädevuses olevate küsimustega oma valdkonnas. Väliskeskkond meie ümber aga muutub pidevalt nii akadeemilises, majanduslikus kui ka poliitilises plaanis. Nõukogu peab omama selget seisukohta, milliste muutustega kaasa minnakse ja millistega mitte. Nii tuleb informeeritud ja argumenteeritud otsuseid teha ka selle kohta, millised on uued probleemid ja valdkonnad, millega järgmisena tegelema hakatakse, ja millistest tegevustest teadlikult loobutakse, kuigi see võib olla raske teatud inimestele või anda teatud (tavaliselt lühiajalisi) tagasilööke.

Strateegia on eelkõige pikaajaliste valikute tegemine. Ülikooli strateegilise juhina peab nõukogu kujundama selged seisukohad selles, mis on Tehnikaülikooli tänased tugevused ja millesse tuleks edaspidi veelgi rohkem panustada. Järjekindel panustamine olemasolevatesse tugevustesse peaks olema aluseks ülikooli konkurentsivõimele nii Eestis kui ka väljaspool.

Nõukogu tähtsamad ülesanded on eelseisval perioodil seotud eelkõige arengukava 2021–2025 ettevalmistamisega. Vastavalt ülikooli põhikirjale esitab senat nõukogule vastuvõtmiseks ülikooli arengukava kavandi; rektor tagab selle koostamise ning nõukogule vastuvõtmiseks esitamise.

Senise praktika kohaselt on nõukogu enne rektori ja senati poolt arengukava kavandi koostamisele asumist ka omavahel arutanud ülikooli eelseisva perioodi strateegilisi eesmärke ning kujundanud omapoolsed uue arengukava lähtekohad. Uus arengukava peaks selgelt välja tooma, millised on ülikooli järgmiste aastate strateegilised valikud, ja seadma kindlad raamid kõikides peamistes tegevusvaldkondades toimuvatele arengutele, kaasa arvatud rahalisele panustamisele.

Plaanid sügiseks

Praeguste plaanide kohaselt sõnastab nõukogu omapoolsed arengukava lähtekohad, tegevussuundade prioriteedid ja võtmenäitajad 17. septembril toimuval nõukogu koosolekul.

Ülikooli juhtkonna, senati ja nõukogu liikmete ühisarutelu on planeeritud toimuma 1.–2. oktoobril Rakveres, kus käsitletakse arengukava ja institutsionaalse akrediteerimise ettevalmistamist ning ka muid strateegilisi arengu küsimusi.

Nõukogu arutelu ülikooli rahastamise võimalustest ja eelarvestrateegia 2022–2025 ettevalmistamisest on planeeritud 16. oktoobriks, ülikooli eelarvestrateegia kinnitamine peaks toimuma 18. detsembril. Senati poolt esitatud arengukava 2021–2025 lõplik vastuvõtmine nõukogu poolt peaks toimuma 19. veebruari 2021 koosolekul.

• Tallinna Tehnikaülikool on avalik-õiguslik ülikool ja tema juhti­misorganid ning nende pädevus on ette nähtud seadusega. Ülikoolile on tagatud autonoomia ja sõltumatus selle sisemise organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri korraldamisel, ressursside jagamisel, töötajaskonna värbamisel, samuti teadus- ja õpetustegevuse vabadus.
• Vastavalt seadusele on ülikooli kõrgeim juhtorgan tema nõukogu, kes vastutab ülikooli arengu eest ja tagab tema eesmärkide saavutamise. Peamised arengueesmärgid määratakse kindlaks nõukogu vastu võetud ülikooli arengukavas.
• Nõukogu liikmetest enamuse moodustavad haridus- ja teadusministri ning Eesti Teaduste Akadeemia nimetatud liikmed, kes ei ole ülikooli töötajad. Vastavalt Tehnikaülikooli põhikirjale on iga nõukogu liige oma otsustes sõltumatu teda nimetanud või valinud isikust või organist ning lähtub nõukogu töös heas usus ja oma parima äranägemise järgi ülikooli kui terviku huvidest.
• Nõukogu valib, määrab ametisse ja vajadusel vabastab enne­tähtaegselt ametist rektori, kes on ülikooli tippjuht, kes moodustab iseseisvalt oma juhtimisorganisatsiooni ja on aruandekohustuslik nõukogu ees. Rektori põhiülesandeks on tagada ülikooli igapäevane üldjuhtimine ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbekas ja jätkusuutlik korraldus, lähtudes nõukogu poolt vastu võetud ülikooli arengukavast, eelarvestrateegiast ja eelarvest.
• Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, kuhu kuuluvad vaid Tehnikaülikooli enda töötajad. Seaduses on selgelt määratud ka juhtimisülesannete jaotus nõukogu ja senati vahel. Senatile on pandud vastutus õppe- ning teadus- ja arendustegevuse ning selle kõrge kvaliteedi tagamise eest.