30. novembril toimus virtuaalne Horizon2020 projekti InWeGe (Income, Wealth and Gender) lõpukonverents „Soolised lõhed palkades, pensionides ja varades: teadustulemused ja veebirakendused“. Projekti eesmärk tervikuna on analüüsida soolist lõhet varades ja sissetulekutes üle elutsükli. Lisaks teadustöödele on projekti eesmärgiks ka tööturu läbipaistvust suurendavate veebiarenduste välja töötamine.
Konverentsil esitlesid Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased oma viimaseid uurimistulemusi. Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Merike Kukk tutvustas uurimistööd „Sooline varadelõhe Euroopas – mis on sarnane ja mis selgitab erinevusi 21 Euroopa riigis?“ ning kaasatud professor Tairi Rõõm esitles tulemusi uurimistööst „Miks meestel on rohkem pensionisääste kui naistel? Kahekümnel Euroopa riigil põhinev analüüs“.
„Soolist varadelõhet erinevates riikides on väga vähe uuritud, sest tavaliselt ei ole kättesaadavad varade andmed isikutasemel, vaid ainult leibkonna kohta“, selgitas Merike Kukk. „Seetõttu piirduvad uurimistööd üheliikmeliste leibkondade varade uurimisega. Meie kasutame uudset meetodit, et arvutada isikutasemel varade väärtus igale pereliikmele ning see võimaldab meil hinnata soolist varadelõhet kogu täiskasvanud elanikkonna seas.“
Uurimistööst selgub, et kui üheliikmelistes leibkondade mediaanvarade lõhe on pooltes riikides naiste kasuks ja paljudes riikides on varadelõhe ebaoluline, siis kogu elanikkonna puhul on nii varadejaotuse keskel kui tipus varadelõhe meeste kasuks ning lõhe suureneb rikkaimas segmendis. Riikides, kus on varade ebavõrdsus suurem, on ka sooline varadelõhe suurem.
Teises uurimistöös, millest konverentsil ettekanne tehti, analüüsiti soolisi erinevusi pensionivarades kahekümnes Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. Leiti, et meestel on suurema tõenäosusega pensionivarasid kui naistel ning ka pensionivarade maht on neil keskeltläbi suurem. Need erinevused tulenevad peamiselt soolistest lõhedest palkades ja tööstaažis, aga oma roll on ka sellel, kuidas pensionivarasid investeeritakse. Mehed on investeerides rohkem valmis riske võtma ning paigutavad oma pensionisääste riskantsematesse varadesse, nagu näiteks aktsiad. Seetõttu on nende investeeringud pikas perspektiivis tulusamad. Kuna varade akumuleerimisel rakendub liitintress, siis võivad ka väikesed erinevused investeeritud varade iga-aastases tulususes põhjustada suuri erinevusi varade mahus, mida kogutakse pika perioodi jooksul.
Uuringust selgus ka, et soolised lõhed pensionivarades on suuremad Lääne-Euroopa riikides, samas kui nad on väiksemad või isegi olematud Kesk- ja Ida-Euroopa EL liikmesriikides. Neid erinevusi põhjustab osaliselt see, et Lääne-Euroopa riikides on isiklikel säästudel põhinevad pensionisüsteemid kauem toiminud. Aga ka soolised lõhed tööhõives ja seeläbi võimalustes pensionsääste koguda on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides üldiselt väiksemad kui Lääne-Euroopas.
Salvestatud konverentsi on võimalik vaadata siin.