Sellel sügisel alustavad vähemalt kolm suurt Eesti avalik-õiguslikku ülikooli mikrokraadikavade või -programmidega, mis on mõeldud eelkõige sellisele tööl käivale õppijale, kes ei saa pühenduda täismahus tasemeõpingutele ja kes sooviks haridust omandada osade või nn õpiampsudena. Ülikoolid pakuvadki seetõttu uuest õppeaastast välja väiksemas mahus õppekavasid, mis algavad ühest kuni kahest ainest aastas ja võivad ulatuda kuue kuni kaheksa õppeaineni pooleteist aasta jooksul. Mikrokraadikavaga läbitavad ained moodustavad ühtse terviku, mis annab õppurile kindlad pädevused.

Sõltuvalt ülikoolist saab järgmisel õppeaastal valida 10-30 mikrokraadikava vahel. Mikrokraadikava edukas läbimine annab täiendusõppija tunnistuse, mis aitab tööandjale tõestada, et on õpingute tulemusel tõstnud oma kvalifikatsiooni või omandanud üldse uued pädevused. Paljudel tublidel võimaldab mikrokraadi omandamine aga jätkata tulevikus tasemeõppes ja jõuda seeläbi valitud erialal bakalaureuse- või magistrikraadini.

Euroopa haridusministrid leppisid paindlike õpiteede loomises kokku eelmise aasta Rooma-Bologna kommünikeega, mille eesmärk on tagada võrdne ligipääs haridusele olenemata varem läbitud haridusastmetest. Sama põhimõte on kirjas ka Euroopa oskuste tegevuskavas, mis võeti samuti vastu eelmisel aastal. Mõlemas dokumendis rõhutatakse ülikoolide rolli elukestva õppe ja kvaliteetse hariduse tagamisel, mis võiks kuni 2030. aastani oluliselt kasvada. Ülikoolide tugevus on see, et mikrokraadikavad pannakse kokku kõrgkooli õppekavadesse kuuluvate õppeainete baasilt, mis tagab ainete sisu ja õpetamise kvaliteedi. Lisandväärtusena on võimalik mikrokraadikavades kombineerida aineid erinevatest õppekavadest ja koostöös ettevõtjatega välja töötada tulevaste töökohtade vajadusest (nt rohepööre või ringmajandus) lähtuvaid uusi õppekavasid.

USA kõrgharidust käsitlevates väljaannetes on samuti viimasel viiel aastal arutletud ülikoolide suuremast rollist täiend- ja ümberõppel. Üheks osaks on kindlasti õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, kuid samas räägitakse ka püsivast sidemest, mida ülikoolid võiksid luua oma vilistlastega. Pärast ülikooli lõpetamist kaob lõpetanul enamasti side ülikooliga, aga selle võiks uuesti luua, pakkudes näiteks mikrokraadide kaudu võimaluse kestvaks täiendusõppeks. Tallinna Tehnikaülikooli sügisel pakutavad paarkümmend mikrokraadikava ulatuvad turundusest ja digiühiskonna äriprotsessidest kuni strateegilise juhtimise ja poliitikaanalüüsini avalikus sektoris, maapõueressursside ringmajandusest matemaatilise modelleerimise ja keskkonnaandmete analüüsini, samuti populaarsust koguvast hoonete energiatõhususest ja hajaenergeetikast ning infotehnoloogias digiriigi raamistikust kuni sardsüsteemide ja küberturbe korraldamiseni.

Oleme ilmselt tänaseks veendunud, et kui Maailma majandusfoorum pakkus kolm aastat tagasi välja kaheksa töötamise tulevikuga seotud stsenaariumi (Eight Futures of Work, WEF 2018), siis tehnoloogilised muutused ja talentide mobiilsus jätkuvad ka lähema kümne aasta jooksul kiiret arengut. Seetõttu on haridussüsteemil valida, kas säilitada senine status quo või muutuda. Esimesel juhul ähvardab oht, et tehnoloogia arenguga senised töökohad lihtsalt kaovad ja ka madalamaid oskusi nõudnud töökohad liiguvad sinna, kus kõrgtehnoloogia on juba ees ja tekitab nõudluse nende pakutavate teenuste järele. Kui haridussüsteem suudab muutuda ja pakkuda kvaliteetseid elukestva õppe võimalusi, suudame kohaneda nende suurte muutustega, mida tehnoloogia areng on juba eest vedanud.

Eesti haridusstrateegia 2035 loomisele kaasa aidanud konkurentsivõime ekspertrühm leidis, et Eesti haridussüsteem tuleb muuta sujuvamaks ja välistada, et õppuri haridustee lõpeb seetõttu, et ta järgmisele astmele enam ei pääse. Seda saab toetada läbi elukestva õppe süsteemi loomise, mis tagab paindliku ümberõppe ja võimaldab täiendusõpet igas vanuses inimestele. Mikrokraadide loomisega tasandatakse vahet ka erinevate haridusastmete  vahel ning see aitab luua paindlikuma haridustee jätkamise võimaluse pärast keskhariduse või kutsekeskhariduse omandamist.

Tänastest tudengitest käib küsitluste järgi tööl 68%, sealhulgas 53% töötab regulaarselt (Eurostudent VII, 2020). Viimane on ka põhjuseks, miks paljude noorte kõrghariduse omandamine mingil hetkel katkeb ja tehakse valik töö kasuks. Mikrokraadid võimaldavad katkenud õpinguid jätkata ja valida soovitud karjääriteega paremini sobiv õpitee, et oma senist taset tõsta ja lisapädevusi omandada.

Tulevik võiks tuua mikrokraadikavad, mis on mitte ainult ühe õppeasutuse sisesed, vaid kokku pandud mitme ülikooli peale ja võiksid katta ka erinevaid haridustasemeid, kasvatades nii kutse- ja kõrghariduse koostööd. Rahvusvaheliselt on esimesed näited kõrgharidusasutuste vahel juba Euroopas olemas ja ka Tehnikaülikool soovib kuue Euroopa tehnikakõrgkooli konsortsiumi EuroTeQ raames selliseid tulevikupädevusi andvaid mikrokraade lähiaastatel pakkuma hakata.

Mikrokraadikavad võimaldavad kokku põimida erinevaid erialasid, kavasse koondatud ained loovad aineüleseid teadmisi, mis annavad õppuritele tulevikutöökohtade võtmes eelise ning need võiksid sisaldada mitut valdkonda katvaid reaalseid probleeme lahendavaid  projektipõhiseid õppeaineid. Maailm on suures muutumises, eriti pärast COVID-19 pandeemia alistamist, seetõttu koguvad mikrokraadikavad lähiaastatel kindlasti populaarsust. Tähtis on seejuures silmas pidada, et mikrokraadid lähtuksid tööturu vajadustest ja võimaldaksid kombineerida õppeaineid sellisel viisil, et need oleksid õppurite vajadusi ja tulevikuülesandeid kõige paremini arvestavad.

Hanno Tomberg

TalTechi avatud ülikooli juhataja