Vajadus uue põlvkonna spetsialistide järele, keda tööturul veel ei ole

Jätkusuutlik majandusmudel on tekitanud vajaduse uue põlvkonna spetsialistide järele, keda täna tööturul veel pole. Euroopa Liidu kliimamäärus kohustab liikmesriike saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. 2030. aastaks soovitakse 55% kasvuhoonegaaside vähendamist võrreldes 1990. aasta tasemega.

Valdavalt on Euroopa Liidu rohepööret käsitletud pigem keskkonnaküsimusena, kuid tegelikult on jätkusuutlikkus ja ringmajandus ka konkurentsieelseid pakkuvad äristrateegiad. Näiteks tööstussektoris kehtestatud tööstusheidete direktiiv seab piirangud saasteainetele ning autotootjad peavad järgima CO2 heitkoguste norme sõidukitele. Mille tulemusena keskkonnateadlikud tarbijad eelistavad üha rohkem antud piiranguid järgivate ettevõtete tooteid, olles samas nende eest valmis rohkem maksma.

Ka näiteks Eesti suurimad tööandjad nagu Eesti Energia ja selle tütarettevõte Enefit Power otsivad tikutulega uusi töötajaid, kes omaksid teadmisi nii majandusest kui ka keskkonnast. Arendades samal ajal ettevõtte tööstusparki, püüdleb ettevõte riigi suurima ringmajanduse ettevõtteks saamise poole. Selline eesmärk nõuab eriteadmistega spetsialiste, kes mõistavad nii jätkusuutlikkuse kui ka ringmajanduse põhimõtteid. Näiteks on Enefit Power viimastel aastatel keskendunud purustatud rehvidest vedelkütuse valmistamisele ja prügiplasti kasutamisele põlevkivi töötlemisprotsessis. Kuid selleks, et edasi liikuda ja rohepöörde teekonda jätkata, vajavad nad just jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse spetsialistide järelkasvu.

Sarnane olukord valitseb ka näiteks pangandussektoris. Alates kontoritegevuste korraldamisest kuni juhatuse sisuliste otsusteni välja on oluline, et kõigil tasanditel töötavad inimesed mõistaksid jätkusuutlikkuse põhimõtteid. See hõlmab laenuportfelli keskkonnamõju, kontorite süsinikujalajälje vähendamist ja inimeste rahaasjade jätkusuutlikku majandamist.

Ühiskonnas toimuvad muutused ja tööturu nõudmised on viinud meid olukorda, kus spetsialistide puudus jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse valdkonnas on tõsine probleem. Ei piisa keskkonnaekspertide kaasamisest. Praegune haridussüsteem ei suuda kahjuks eelpoolmainitud vajadustele piisavalt kiiresti reageerida.

Tööandjad panustavad haridusse

Kuna majandusteadus ja jätkusuutlikkus on mõlemad laiapõhjalised valdkonnad, vajavad tööandjad mitmekülgsete oskustega spetsialiste. Nad otsivad inimesi, kes mõistavad majandusteooriat, majandusmatemaatikat, jätkusuutlike ärimudelite juhtimist, keskkonnateadust ja ringmajandust. Sellised teadmised võimaldavad töötajatel mõelda kompleksselt ja süsteemselt, kriitiliselt analüüsida ja olla lahendustele ning koostööle orienteeritud.

Seetõttu on tööandjad on üha enam kaasatud hariduse kujundamisse, pakkudes sisendit ja soovitusi uute õppekavade väljatöötamisel. Paljud ettevõtted, nagu näiteks Eesti Energia, Viru Keemia Grupp aga ka pangad on olulised partnerid, kes aitavad tagada, et lõpetajad vastaksid tööturu nõudmistele. Lisaks sellele pakuvad tööandjad tudengitele võimalusi praktikaks ja töökohapõhiste probleem- ja projektiülesannete lahendamiseks, mis tugevdavad tudengite reaaleluliste probleemide analüüsimise ja lahendamise oskusi.

Just nüüd on gümnaasiumilõpetajatel üle Eesti suurepärane võimalus panustada jätkusuutlikku tulevikku, valides õppesuuna, mis vastab tööturu nõudmistele ja aitab kaasa rohepöörde edendamisele. Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus on valdkond, mida tundma õppides saab osaleda ühiskonna muutmises paremaks ning aidata kaasa liikumisel ressursitõhusama tuleviku suunas. Igaüks saab panustada lahendustesse, mida ettevõtted ja keskkond hädasti vajavad.

Tuleviku erialad, mis muudavad maailma paremaks

Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus on valdkonnad, mida tundma õppides saab reaalselt muuta maailma paremaks kohaks.  Igaüks saab panustada lahendustesse, mida ettevõtted ja keskkond hädasti vajavad.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) majandusteaduskonna ja Virumaa kolledži koostöös on valminud vastav bakalaureuseõppekava. Tegemist on ainulaadse programmiga, millesse on integreeritud teadmised majandusest, ettevõtlusest, tehnoloogiast ja loodusteadustest. Just selline laiahaardeline lähenemine võimaldab tudengitel mõelda kompleksselt ja süsteemselt, analüüsida kriitiliselt ning keskenduda praktilistele lahendustele ja koostööle.

Ringmajandus ja rohelise mõtteviisi kujundamine koos kaasnevate digioskustega ning praktilise õppega on jõuline samm jätkusuutliku tuleviku suunas. Ettevõtlusvaldkond on loogiline täiendus tehnilistele erialadele, nagu keemiatehnoloogia, masinaehitus- ja energiatehnoloogia ning rakendusinfotehnoloogia, mida on samuti võimalik õppida just õiglase ülemineku piirkonnas Ida-Virumaal. Kõikide õppekavade lõpetajad saavad õpiteed jätkata ja kujundada jätkusuutlike keemiatehnoloogiate, roheliste energiatehnoloogiate või jätkusuutliku tööstuse magistriõppes.

Ainulaadne on seegi, et nii Eestis kui lähiriikides on seni olnud võimalik teadmisi jätkusuutlikkusest omandada magistritasemel. Meie pakume nüüd selliseid võimalusi tudengitele juba bakalaureuseastmes. Mis tähendab, et tulevased spetsialistid saavad varakult süvitsi minna valdkonda, mis kujundab tulevikku.

Täna vajab Eesti rohkem kui kunagi varem spetsialiste, kes on valmis keskkonnasäästlikud muutused reaalselt ellu viima. Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus on selleks meie majandusruumis peamised äristarteegiad.