Eelmisel aastal alguse saanud „Hea õppejõu arenguprogrammi“ tegevustoetus õppejõududele õpetamisoskuste ja õppetegevuse arendamiseks on TalTechi õppejõudude poolt hästi omaks võetud: tänavu oli taotlusi poolteist korda enam kui mullu.
Kersti Matiisen | Foto: Karl-Kristjan Nigesen
Samamoodi nagu mullu oli ka sel aastal tegevustoetuse fondi kogumaht 20 000 eurot ehk maksimaalselt 2000 eurot taotluse kohta. Seeläbi saab tegevustoetusest osa igal aastal kuni kümme õppejõudu.
Kui aasta tagasi moodustasid tegevustoetuse hindamiskomisjoni suures osas teaduskondade dekanaatide esindajad, siis sel korral olid kaasatud õppejõud, kes ise eelmisel aastal tegevustoetuse said või on valitud aasta õppejõuks. Samuti oli hindamiskomisjonis üliõpilaste esindaja.
Tegevustoetuse korraldusmeeskonnal oli hea meel tõdeda, et tegevustoetus on hoogustamas mitte ainult õppejõudude õpetamisoskuste arengut, vaid selle aasta taotluste põhjal võib öelda, et ka õpetamise uurimisega seonduvat ja õppejõudude omavahelist koostööd.
Näitena võib tuua Raido Puusti ja Jana Kuke taotlused, kus on rõhk kursuste loomisel õppejõudude arendamiseks. Esimesel juhul on tegemist Moodle’i e-õppe kursusele „TOC0001 Moodle’i baaskoolitus“ (ja selle ingliskeelsele peegeldusele „TOC0010 Moodle basics“) omaette õpianalüütikat käsitleva õppemooduli loomine. Õppemooduli peamine väljund on anda õppejõule teadmised ja oskused, kuidas seadistada Moodle’i e-kursus viisil, mis võimaldab teostada õpianalüütikat. See tähendab tudengite osalemise jälgimist ja nende aktiivsuse analüüsi kas siis semestri jooksul või jooksva semestri lõpus järelanalüüsina. Seeläbi saab õppejõud hinnata õppeaine e-toe / e-kursuse kitsaskohti, mida järgnevatel semestritel parandada.
Teise näitena on majandusteaduskonna õppejõud Jana Kukel plaanis kursus õppejõududele ja õppekavade juhtidele: „Kuidas disainida hariduskogemust“. Kursus tutvustab teenusedisaini metoodikat ja selle kasutamise võimalusi õppijakeskseks hariduskogemuse disainiks. (TalTechi teenusedisaini laborist d.Lab loe pikemalt lk 30.) Tegemist on Eestis innovaatilise ja unikaalse kursusega, mis võimaldab ülikoolil viia oma õpetamine järgmisele tasemele ja tõsta nii õpitulemusi kui ka tudengite rahulolu ülikooliga. Tegevustoetusega on võimalik kursus muuta 100% e-õppes läbitavaks.
Pandeemia ajale omaselt oli seekord taotluste seas palju e-õppega ja selle arendamisega seonduvat: julgelt üle poole kõikidest taotlustest olid esitatud otseselt e-õppe või e-õppe materjalide loomiseks/arendamiseks.
Tegevustoetuse kasutamiseks on õppejõududel üks kalendriaasta. Tegevustoetuse eest tehtud projektidega saab tutvuda 2021/22. õa sügissemestril.
Tegevustoetuse saajad ja rahastatavad tegevused
- Raido Puust, ehituse ja arhitektuuri instituudi professor:
õpianalüütikat käsitleva õppemooduli loomine õppejõududele - Tiia Rüütmann, mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemlektor:
käsiraamatule e-raamatu versiooni loomine - Ako Sauga, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent:
e-õppe materjalide loomine uuele ökonomeetria tasanduskursusele
- Ago Luberg, tarkvarateaduse instituudi lektor:
vastloodud tudengite onboarding-süsteemi analüüs ja toimiva tööriista/vahendi väljatöötamine - Riina Palu, Eesti Mereakadeemia külalisõppejõud:
uue interaktiivse loengu loomine - Natalie Aleksandra Gurvitš-Suits, ärikorralduse instituudi dotsent:
osalemine konverentsil International Conference on Teaching Methods, Techniques and Practices - Jane Raamets, Tartu kolledži lektor:
hääle kasutamise oskuse parendamise koolitusel osalemine
- Olga Mironova, tarkvarateaduse instituudi lektor:
õppekomplekti loomine 100% distantsõppe jaoks - Jana Kukk, ärikorralduse instituudi vanemlektor:
uue e-õppe kursuse loomine õppejõududele - Ants Kallaste, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor:
õpiku sisu kaasajastamine ja digitaliseerimine