Tehnikaülikoolis on tavaks teha maikuus „terviseülevaade“ – kraadida, mõõta ja analüüsida, vaadata tagasi ja edasi. Tänavusel aastaseminaril jäi kõlama, et ülikooli tervis on hea, tudengite aktiivsus laieneb ja ülikoolipere ühisüritused koguvad populaarsust ning uus juhtimismudel kaasab juhtimisotsustesse rohkem teadlasi ja tudengeid. Tulevikus paistab hägune rahastusseis, häid mõtteid ettevõtluskoostööks ja tark partnerlus tehisaruga, aga ka ikka see vana mure väljalangevusega.
Rektor Tiit Land hindas, et ülikoolil läheb päris hästi. „Eesti keeles küll öeldakse, et ei lähe halvasti, aga meil läheb päris hästi ja aasta lõpuks oleme arengukava võtmenäitajad suhteliselt hästi ära täitnud,“ ütles ta päeva alguses rahulolevalt. Land lisas, et ehkki räägime palju rahast, on kõige tähtsam ikkagi inimesed – meil võib ju raha olla, aga inimesteta pole sellega midagi teha. Rektori ettekannet saad vaadata siin.
Kust tuleb raha …
Kõrghariduse tegevustoetus TalTechi eelarves oli 2021. aastal 41 miljonit eurot, 2025. aastal 65 miljonit eurot. Land valgustas, et suurim tõus tuli rektorite nõukogu otsusest, et ülikoolid ei allkirjasta ministeeriumiga halduslepinguid, kui seal pole vahendeid lepingukohustuste täitmiseks. Tulemuseks saavutati 15%-line tegevustoetuse tõus aastas, millest suure osa on TalTech investeerinud inimkapitali, suurendades õpet läbi viiva akadeemilise personali palku. Õppeprorektor Hendrik Voll tõi välja, et lisaks tegevustoetusele on õppe-eelarvet täitnud ÕÜF, rohemeede, digimeede, õppeteenustasud jpm. „See on olnud õpperahastuse kuldaeg, järgmistel perioodidel on seda keeruline korrata,“ ütles Voll, kes annab sügisel ameti üle Ingrid Pappelile. Hendrik Volli ettekannet saad vaadata siin.
Kõrghariduse tegevustoetuse tõus on nüüd küll kärbete tõttu peatunud ja alates 2027. aastast pole praegu riigiga rahastuse osas kokkuleppeid, kuid TalTech arvestab oma prognoosides 7%-lise tegevustoetuse tõusuga igal aastal. „Sellise tõusu on rektorite nõukogu esitanud ka HTM-ile koalitsiooniläbirääkimisteks, et kõrghariduse kogukulud püsiksid 1,1% juures SKP-st,“ selgitas rektor ja lisas: „Kui augustis seda tõusu riigieelarvestrateegias ei ole, siis me suure tõenäosusega taas halduslepingut ei allkirjasta. Me ei võta endale kohustusi järgmiseks kolmeks aastaks, kuni pole selgust kõrghariduse rahastamises 2027. aastast edasi,“ sõnas Land.
Seni on ülikool olnud edukas ka konkurentsipõhise teadusraha toomisel, ennekõike teaduse valdkonnas. Rektor tõi näiteks, et 2024. aastal tulid pooled temaatilistest teadus- ja arendusprojektidest (TemTa) Tehnikaülikooli, kokku 20 miljoni euro eest. „Teadusülikoolina oleme heas eelarvetasakaalus: pool eelarvest on õppetegevus ja teine pool konkurentsipõhine raha ja toetused. Selles suunas võiksime jätkata,“ võttis Land eelarveteema kokku.
… ja kust puuduolevad inimesed?
Üks arengukava eesmärke on, et 75% magistriõppekava mahust õpetavad doktorikraadiga õppejõud. Hendrik Voll rääkis, et ka meie võrdlusülikoolides käivad külalislektorid, nagu meilgi, aga seal maksavad selle eest korporatsioonid ülikoolile, mitte vastupidi. „Rebimine on tihe, sest nad saavad ligipääsu kõige väärtuslikumale – talentidele,“ rääkis Voll.
Järgmise nelja aasta jooksul suureneb demograafilise laine tõttu tudengite arv ligi viiendiku võrra – 2003. aastal vastu võetud vanemahüvitise seaduse tulemus. „Praegu on veel ainuke võimalus tuua siia majja rohkem tudengeid. Just inseneerias, IT-s ja tehnoloogias on tööjõudu kõige rohkem vaja,“ sõnas Land. Tehnikaülikooli lõpetajad on tööturul kõrgelt hinnatud, keskmiselt saavad magistrantuuri lõpetajad ca 1,7-kordse Eesti keskmise palga.
Ka akadeemiliste töötajate keskmine töötasu on Eesti ülikoolide kõrgeim. TalTechi senati otsusega on kehtestatud dontorantidele 2300-eurone miinimumtasu ja Landi sõnul vaadatakse see peagi taas üle, kuid see ei saa minna väga kaugele doktorante juhendavate töötajate palgast. Kuna koalitsioonilepingu järgi on ootus suurendada doktorantide arvu Eestis kolmesajalt viiesajale, eeldame, et riik on võtmas kohustuse doktorantide arvu tõusu ka rahastada-toetada, eriti tehisaruga seotud valdkondades.
Kiirtee teadusest ettevõtlusse
Korraga teadus- ja ettevõtlusprorektori ametis olev Erik Puura annab sügisel teadusporektori ameti üle akadeemik Jarek Kurnitskile. Aastaseminaril rääkis Puura sellest, mida ta on topeltametis õppinud. Näiteks, kui teadusrahastus on piiratud fondide mahuga ja teadustöö tulemused põhimõtteliselt piiramatud, siis ettevõtluskoostöös on vastupidi: rahastusvõimalustel pole piire, kuid tulemused-väljundid on pigem palju väiksemad klassikalisest teadustööst. Prorektori ettekannet saad vaadata siin.
Puura hinnangul peab pikemas perspektiivis end ära tasuma ülikoolis loodud ja kaitstud intellektuaalne omand. Selleks on TalTechis ka tööd tehtud – välja on antud käsiraamat ja pärast väikest kampaaniat on leiutustegevus kasvanud 1,5 korda. Kuid Euroopa tippülikoolidest oleme teadlase kohta ikka 3–4 korda kehvemate näitajatega.
Ühe põhjusena näeb ta ülikoolide ebavõrdset rahastamist: igas Põhjamaade riigis on kusagil piirkonnas üks väga tugev klassikaline ja vähemalt sama tugev tehnikaülikool, kuid Eestis saab klassikaline ülikool riigilt oluliselt suuremat toetust kui tehnikaülikool.
Teine asi, mis paistis Puurale silma, kui ta topeltametis teadlasi atesteeris: atesteerimisel ei arvestata teadlase panust ettevõtluskoostöösse ja majanduslikku mõjju. „Peame atesteerimist ja karjäärimudelit paindlikumaks muutma, et väärtustada neid, kes juba majanduslikku mõju teevad,“ ütles Puura veendunult. 2024. aastal tegi ülikoolis asutatud hargettevõtete arv hüppelise kasvu, kuid seda tänu tudengitele. „Teadlased võiksid rohkem mõelda, et see on nende teadustöö tulemus. Meil on endiselt hoiakuid, et ettevõtlus on midagi põrandaalust, aga Euroopas on see peamine tehnosiirde viis,“ rääkis Puura.
Ta tõi ka välja, et ehk vajab ülikool struktuurimuudatusi. „Meil on üks ebaproportsionaalselt suur inseneriteaduskond, aga ka teised teaduskonnad tegelevad inseneeriaga või selle toetamisega. Me oleme inseneeriaülikool ja see on meie ühine eesmärk, mille nimel võidelda,“ sõnas prorektor.
„Uusaastalubadused“
Suurimate väljakutsete hulgas järgmisteks aastateks tõi Land välja suutlikkuse tagada lõpetajate vastavus tööturu vajadustele. „OSKA raportite järgi on igal aastal puudu tuhandeid inimesi inseneeria ja IT valdkonnas. Meil on vaja rohkem sisseastujaid, kes suudaksid meil ka õppida, siit jõuame koostööni koolidega juba põhikooli tasemel. Matemaatika ja loodusteaduste oskused põhikoolis on suureks väljakutseks,“ rääkis rektor.
Teine tõsine väljakutse on tudengite väljalangemine – pooled meie sisseastujatest ülikooli ei lõpeta. Õppeprorektori sõnul on see tema töös olnud üks üks valusamaid teemasid. „Olen kaheksa aasta jooksul kirjutanud 9843 eksmatti, igal aastal üle tuhande,“ ütles ta kurvalt ja märkis: „See on olnud ülikooli prioriteet, oleme proovinud hea ja halva ja kavalusega ning kindlasti jätkame!“ Voll tõi veel välja, et TalTech oli lõpetamise näitajatega juba asunud tõusvasse trendi, aga COVID tõmbas vaiba alt. „Osasid valdkondi oli veebi teel lihtsam õpetada, kuid IT ja inseneeriaga on see keerulisem,“ sõnas õppeprorektor.
Muidugi on oluline teema akadeemilise karjääri atraktiivsuse tõstmine, et tagada järelkasv. Doktoriõppes oli just aasta tagasi murdepunkt, kus Eesti ja välisdoktorantide hulk TalTechis võrdsustus. Kui senised trendid jätkuvad, siis edaspidi eestikeelsete doktorantide arv väheneb, välisdoktorantide arv suureneb. „Tähtis on, et nad pärast õpinguid Eestisse tööle jääks, ja peame ka pingutama, et Eesti ülikoolide magistrid doktorantuuri õppima saada,“ oli Landi seisukoht.
Kõnepulti läks ka ülikooli nõukogu esimees Heiti Hääl, kes tutvustas nõukogu liikmeid rääkis uue arengukava koostamise protsessist. See on nõukogu, rektori, teaduskondade ja instituutide ühine töö. Nõukogu esimehe ettekannet saad vaadata siin.
Hääl andis edasi nõukogu strateegilised suunised arengukava koostamiseks, nii mõnedki teemad olid selleks ajaks laval ka juba läbi käidud. Suuniste hulgas oli näiteks ootus muuta akadeemilise karjääri korraldust ettevõtlust toetavaks ning muuta ka finantseeskirja, et see soosiks struktuuriüksustes ettevõtlusega tegelemist. „Kaup tuleb turule viia ja sellega peab tegelema müüja, mitte ostja – agressiivsest ootamisest ei ole kasu,“ põhjendas Hääl. Tuleb ka defineerida kitsamalt ettevõtluskoostöö jaoks olulised fookusvaldkonnad.
Veel oli suuniste hulgas vajadus kaasata tehisintellekt (TI) horisontaalselt ülikooli protsessidesse; tagada ülikooli kasv eelkõige tehnikatudengite arvu suurendamisega ja pöörata erilist tähelepanu akadeemilisele järelkasvule; tihendada rahvusvahelist koostööd ja reorganiseerida kolledžite juhtimine. Lisaks märkis nõukogu esimees vajadust vähendada kinnisvara ülalpidamiskulusid ja tõsta kinnisvara kvaliteeti ning tõhustada haldus- ja tugistruktuuri kulusuhet akadeemilisse poolde.
Mööda vaadata ei saa ka tehisintellekti kasvavast rollist õppe- ja teadustegevuses. Rektoraat on koostamas ülikooli TI teekaarti, kus teeme plaane kuueks kuuks – sest see areneb nii kiiresti ja pikki strateegiaid siin mõelda ei saa. Igal juhul uuest õppeaastast peaks tehisaru olema Tehnikaülikooli õppetöös märkimisväärselt kasutuses.
Just sellest rääkis aastaseminari teine pool, kui paneelaruteluks kogunesid Jaan Aru, Gert Jervan, Birgy Lorenz ja Tarmo Koppel. Professor Tanel Tammeti modereeritud arutelu „Kuidas õppida koos tehisaruga?“ saab vaadata siin.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.