On meie kõigi ühine huvi, et matemaatika ja teised reaalained muutuksid õpilaste hulgas populaarseks. Alles siis saame rääkida Eestist kui maailma kõige targema rahva kodust, kirjutavad TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll ja avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg.

Selle aasta kevadel sooritasid laia matemaatika riigieksami 4247 gümnaasiumilõpetajat ja keskmine eksamitulemus kukkus esimest korda alla 50 punkti. Gümnaasiumis tähendaks see hinnet kaks, mistõttu on paras küsida, mis on lahti matemaatika õpetamisega koolides.

Seitse aastat tagasi küsis toonane Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa Õpetajate Lehes, kellele on vaja kitsa matemaatika riigieksamit, kui selle sooritajatel puudub huvi tulemuse suhtes ja ka paari punktiga on võimalik eksamit läbida. Umbes samal ajal (2016. aastast) algas ka laia matemaatika eksamitulemuste langus ning järjest suurem arv noori valis kitsa matemaatika riigieksami. Lõpetajate kitsa matemaatika eksamitulemus oli siis keskmiselt 30,2 punkti.

Viimastel aastatel on kitsa matemaatika eksamitulemused küll paranenud, kuid kahel viimasel aastal riigieksami vabatahtlikuks tegemine on kõrvale jätnud just nõrgemad õpilased. Kevadel jättis 35 protsenti kitsa matemaatika eksamile registreerunud õpilastest selle sooritamata ning eksami teinud 2420 õpilasest suutis vaid 286 saada 75 punkti. Laia matemaatika riigieksami keskmine hinne oli 2018. aastal veel 55,6 punkti, kuid tänavu langes tasemele 49,8 punkti. Võib küll väita, et 2018. aasta lõpetanud olidki omaette klassist, sest järgmistel aastatel on keskmine tulemus olnud palju nõrgem, kuid siiski mitte nii nõrk kui tänavu.

Aastaid on vaieldud selle üle, millist kasu teenib kahe riigieksami korraldamine, paljudel juhtudel jääb kitsa matemaatika eksami sooritanutele ülikooliuks suletuks olenemata tulemusest. Tööandjate keskliit on korduvalt esinenud üleskutsega kaotada kitsa matemaatika ainekava ja eksam, sest see annab väga paljudele noortele võimaluse matemaatikat gümnaasiumis mitte õppida ja sellest midagi teada. Seetõttu toetame ka meie kitsa matemaatika riigieksamist loobumist ja kõigil gümnaasiumilõpetajatel tuleks sooritada ühtne matemaatika riigieksam, mis vastab laia matemaatika ainekavale.

Kevadel valis õnneks veel üle 60 protsendi gümnasistidest riigieksamiks laia matemaatika ning suur osa nendest on oma tuleviku sidunud edasiõppimisega ülikoolis. Tulevikutöökohtade mõistes on laia matemaatika omandamine aluseks, mille peale saab oma tulevased teadmised ehitada, see kehtib ka kutse- ja rakenduskõrghariduse puhul. See on põhi, ilma milleta ei saa hakkama inseneriametis, ITs, majanduses ega tulevikus ka humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas. Paraku näeme kurvastusega, et ka ülikoolis jäävad tudengite tulemused ettearvatust kehvemaks eelkõige gümnaasiumis omandatud poolikute või ebapiisavate teadmiste tõttu.

Edaspidi võiksid kõik ülikoolid aktsepteerida ainult laia matemaatika eksamitulemusi ja lävendiks võiks olla selle sooritamine vähemalt hindele kolm, mis vastab 50 punktile. Tänavu sai sellise tulemuse 2141 õpilast ehk 30 protsenti selle aastakäigu gümnaasiumis õppivatest noortest. Tallinna Tehnikaülikoolis on 50 punkti lävend kehtinud juba alates 2013. aastast, kolmel õppekaval on see koguni 75 ja meil ei ole kavatsust seda muuta. Vastuvõtulävendi alandamine ei ole ravim vähese matemaatikahuvi vastu.

2020. aasta riigieksamite tulemusel (viimased andmed, mis on Haridussilmas avaldatud) oli Eestis ligi 70 gümnaasiumiharidust andvat kooli, kelle laia matemaatika riigieksami keskmine hinne 50 punktini ei küündinud. Nende hulgas on mitu piirkonnakeskusena toimivat kooli, kelle gümnaasiumiastmes olid veel 2019. aastal tulemused üle selle taseme. Kurvastab ka see, et 2021. aasta laia matemaatika riigieksami tulemustes on suurem langus olnud eestikeelsetes koolides ja rohkem on vähenenud poiste eksamitulemused. Tänavuste lõpetanute kohta on gümnaasiumite juhid ise hinnanud, et tulemused olidki nõrgemad reaalainetes, sest kui matemaatika on raske, siis oli distantsõppel lihtsam alla anda (vt Õpetajate Leht 24.09.2021).

Kas me peaksimegi leppima, et meie koolilõpetajad on edukamad humanitaarainetes, kus eksamitulemused viimasel aastal paranesid, ja huvi matemaatika ja füüsika vastu kaob juba enne põhikooli lõpetamist? Eksamitulemuste võrdleva analüüsi teinud TÜ emeriitdotsent Tiit Lepmann leiab, et viimast kolme aastat võrreldes tundub, et gümnaasiumilõpetajad jäid hätta just lihtsamate ja madalamat mõtlemistasandit nõudvate ülesannete lahendamisega. Kuigi selle põhjuseks võis olla ülesannete endi spetsiifika, jäi lõppenud õppeaastal kindlasti ka väheseks aega, mil nimetatud ülesandeid sai klassis läbi võtta.

Viimasel kahel aastal on vähenenud nende ülesannete edukas lahendamine, mis nõuavad tõenäosusteooria ja funktsioonide tundmist ning ruumi- ja tasandigeomeetriaga seotud ülesandeid, tuleb välja riigieksamite analüüsist. Matemaatika on loogiline, aga seda tuleks õpilastele seletada, koos harjutusi läbi teha ja jõuda parimate lahendusvariantideni.

Kahel viimasel aastal on lisandunud mitmeid riigieksamiteks ettevalmistavaid e-kursusi (sh ka TalTechi poolt), kuid need ei saa olla pikaajaliseks lahenduseks. Õpilased vajavad oma aineõpetaja igapäevast tuge ja regulaarset teadmiste kinnitamist erinevat tüüpi ülesandeid lahendades. Eesti ülikoolid on valmis gümnaasiumitele appi tulema valikaineid pakkudes, mis võimaldavad õpilastel oma baasteadmisi siduda reaalsete rakenduste ja lahendustega näiteks energeetikas, elektroonikas või ehituses.

Samuti on tervitatavad kõik eraalgatused selles valdkonnas. Koolide endi nõudlikkus reaal- ja loodusainete õpetamise suhtes peaks aga samuti tõusma, sest nende teadmisteta tulevikus enam hakkama ei saa.

Vajame riiklikku kava, mille alusel saaks suurendada rahastust reaalainete õpetajate ettevalmistamiseks. Tuge peaksid saama ka algatused, mis toovad kooli vastava aine õppesisu edasi anda suutvad praktikud. Väidame, et matemaatikas, füüsikas ja keemias on see reaalselt võimalik. Samuti võiks mõelda eraldi programmile ülikoolis reaalaineid õppivate tudengite jaoks, kellest osa võiks leida rakenduse koolis. On meie kõigi ühine huvi, et matemaatika ja teised reaalained muutuksid õpilaste hulgas populaarseks. Alles siis saame rääkida Eestist kui maailma kõige targema rahva kodust.

Teeme siinkohal kolm konkreetset ettepanekut.

Ülikooli esimeses astmes tasuta õppima asumise aluseks on gümnaasiumis laia matemaatika ja eesti keele riigieksami sooritamine vähemalt 50 punktile.

Reaalainete õpetajate palka tõstetakse ennaktempos võrreldes õpetajate riikliku palgatõusuga. Nende õpetajate jaoks on olemas ka väljund erasektoris.

Ja lõpetuseks, Tallinna Tehnikaülikool panustab senisest rohkem tehnikahuviliste noorte ettevalmistamiseks nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.