Eelmisel aastal astus selleks Eestis esimese sammu Tallinna Tehnikaülikool pakkudes võimalust esitada ülikooli sisseastumisavaldust aastaringselt. Esimesel aastal ülikool liialt suuri eesmärke veel seada ei julgenud – eesmärgiks võtsime, et seda võimalust kasutaks 15 protsenti kõikidest sisseastujatest. Meile positiivse üllatusena tegi seda lausa 36 protsenti. Saime kinnituse, et liigume õiges suunas ja tagurpidikäik pole mõeldav.

Varajane sisse astumine annab kindlustunde

Eesti ülikoolide puhul ei saa me juba ammu rääkida siseriiklikust tudengite pärast konkureerimisest. Me kõik tahame parimaid tudengeid ja teame, et selleks peame võistlema parimate ülikoolidega ka piiri taga. Paljude nende vastuvõtuperioodid on juba aastaid tagasi varasemaks toodud, mis tähendab juba eos 1:0 kaotust Eesti ülikoolidele.

Kuigi välismaale kandideerimine on tihti pikk ja keeruline protsess, siis varase avalduse esitamise võimalus pakub noortele ka varajase kindlustunde. Valdavalt saab Eesti ülikoolidesse kandideerides kindlustunde alles jaanipäeva paiku. Veel enam – selle teadmise pinnalt ei vaevu noored varem mõtlema ka erialavalikule. Aega ju on.

Tehnikaülikooli varajane sisseastumine ja sisse saamisest teada saamine annab noorele aga kindlustunde, et tal on regiooni ühes parimas ülikoolis õppekoht olemas. Kuigi abiturient saab sel juhul oma sisse saamisest teada alles peale riigieksami tulemuste selgumist, annab see talle siiski võimaluse hakata tuleviku peale varakult mõtlema.

Väljalangemist vähendab suurem teadlikkus

Sage ülikoolidest väljalangemise põhjus on see, et noored valivad eriala, mille sisu nad tegelikult ei tea ja õppima asudes selgub, et see neile siiski ei sobi. Tihti on põhjuseks ka teadmatus ülikooli õppekorralduse kohta. Aastaringne vastuvõtt pakub noortele võimaluse olla huvipakkuva õppekava infoväljas, osaleda erinevatel ülikooli sündmustel, tutvuda linnaku, õppejõudude ja tulevaste kaastudengitega. Kõik see annab noorele juba enne õppima asumist selgema pildi sellest, mis teda turvalisest keskkooli klassiruumist välja astudes tegelikult ees ootab.

Lisaks annab see paremad võimalused hakata uurima, milliseid stipendiume huvipakkuval erialal pakutakse ja millised on tulevad töötamise võimalused.

Ülikooli saab ka ebatraditsiooniliste võimalustega

Klassikalised sisseastumistingimused ja protsessid pole täna enam ainukesed võimalused, kuidas ülikoolis õppekoht saada. Valdavalt määrab ülikooli sisse saamise riigieksamil saadud nõutud punktiarv või sisseastumiskatse positiivne sooritamine. Tehnikaülikooli saavad aga nö priipääsme Eesti parimatest parimad – noored, kes säravad näiteks üleriigilistel olümpiaadidel.

Eelmisest aastast hakkas tehnikaülikool pakkuma õppekohta õpilastele, kes said konkreetsetel olümpiaadidel rohkem kui 60 punkti sajast ja olid kümne parima hulgas. Kusjuures õppekoht pakuti ka eelpool nimetatud tingimused täitnud olümpiaadidel osalenud 11. klasside õpilastele, kes ei pidanud enam ülikooli sisse saamise pärast muretsema. Tehnikaülikool korraldab ka ise üleriigilisi olümpiaade, näiteks maateaduste ja koolimatemaatika olümpiaad. Sel õppeaastal lisandub sellesse nimekirja ka majandusvõistlus.

Olümpiaadidel osalemine pakub noortele võimaluse enne riigieksameid oma teadmised proovile panna ja eduka soorituse korral endale ülikoolis õppekoht garanteerida.

Eriti põnevaks läheb aga maikuus, mil esimest korda Eestis saab endale õppekohta garanteerida põgenemislabürindis. Tegemist on Tallinnas ja Tartus toimuva meelelahutusliku võistlusmänguga, mille edukal läbimisel on abituriendil võimalik pääseda eritingimustel Tallinna Tehnikaülikooli õppima. Ca 500-ruutmeetrise labürindi keerdkäikudesse on paigutatud ülesandepunktid, mis on seotud ülikooli teaduskondade ja erialavalikutega: puutetundlikele ekraanidele kuvatakse spetsiaalselt ürituse jaoks loodud akadeemilise võimekuse teste, mis mõõdavad osalejate oskusi matemaatikas, loogikas, ruumitajus jms.

Muutustega tuleb kaasa minna

Kõik sellised lahendused ja uudsed võimalused on vajalikud muutuvatele vajadustele ja ootustele vastu tulemiseks. Kui jääme kinni vanadesse dogmadesse, siis tulevikus võime oma lühinägelikkuse tõttu kaotada mitmeid tulevikutegijaid. Vähenevale rahvastikule on muutumine hädavajalik. Iga algatus loeb!

Artikkel ilmus esimest korda Õpetajate Lehes 20. detsembril 2019.