Hiljutine DHL-i lennukiõnnetus Leedus, mille puhul kahtlustati algselt Venemaa seotust, tekitas laialdast muret hübriidsõja taktikate pärast. Kuigi esialgsed uurimised viitavad, et see juhtum ei olnud küberrünnak ega osa Venemaa hübriidrelvastusest, tuletab see meelde pidevaid ohte, mida hübriidsõda ja küberrünnakud endast kujutavad. Selleks, et uurida, kuidas Eesti-sugused riigid saavad nende väljakutsetega paremini toime tulla, jagas TalTechi Küberjulgeoleku Keskuse vanemlektor Adrian Venables oma ekspertarvamust.
Hübriidsõda toimib varjatult ning selles on ühendatud küberrünnakud, desinformatsioon ja traditsiooniliste taktikatega sabotaaž, mille eesmärk on destabiliseerida riike ilma otsese sõjalise vastasseisuta. Venemaa on seda strateegiat põhjalikult lihvinud ja rakendab seda oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See taktika võimaldab samas vältida formaalseid vastureaktsioone nagu näiteks NATO artikli 5 käivitumist. „Venemaa jätkab oma eesmärkide saavutamiseks survet igal rindel, kasutades sealhulgas rohkeid hübriidsõja taktikaid,“ selgitas Venables. Need tegevused ei ületa relvakonflikti künnist, mis raskendab rahvusvaheliste vastumeetmete koordineerimist ja annab Venemaale võimaluse oma tegusid eitada.
Hübriidsõja mitmetähenduslikkus
„Hübriidsõjal puudub üksainus definitsioon ja just mitmetähenduslikkus ongi selle üks peamisi tugevusi,“ märkis Venables.
Venemaa on hübriidsõja strateegiate täiustamisel oluline tegija. Alates 2014. aastal toimunud Krimmi annekteerimisest, kus tegutsesid tunnusmärkideta vormides kurikuulsad „rohelised mehikesed“, kuni hiljutiste kahtlusteni veealuste kaablite sihikule võtmises, on hübriidsõja meetodid hägustanud riiklike ja mitteriiklike tegude vahelist piiri ning muutnud vastutuse määramise ja asjakohase reageerimise keerulisemaks.
Hübriidsõda ulatub füüsilistest sekkumistest ja küberohtudest psühholoogilisse valdkonda. Desinformatsioonikampaaniad, näiteks need, millega sihiti 2016. aasta USA presidendivalimisi, õõnestavad avalikkuse usaldust ja mõjutavad poliitilisi tulemusi.
Venables hoiatas, et sensatsioonilised „Küberarmageddoni“ stiilis narratiivid võimendavad hirmu ja toetavad vastase eesmärke. „Venemaa tahab, et toetaksime vähem NATO-t, EL-i ja Ukrainat,“ ütles ta. „Hirmu külvamine teenib nende huve. Vastukaaluks vajame läbimõeldud ja hästi informeeritud arusaama ohust.“