Suve lõpus Virumaa Kolledžis tegevust alustanud Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskus (ViDRiK) loob koostöös ettevõtetega neile vajalikke tänapäevaseid ja säästlikke lahendusi tehnika- ja IT-valdkonnas. ViDRiKu fookusteemad on töötlev tööstus, keskkonnakaitse, taastuvenergeetika, targad keskkonnad, liikuvuse ja tervishoiu lahendused.
Tekst: Heiko Põdersalu, TalTech Virumaa Kolledži ViDRiKu juhataja
ViDRiKu üks tegevussuundi on fookusteemades ettevõtete ja maakonna elanike teadlikkuse tõstmine ning ülikoolide teadusvõimekuse jagamine laiemalt. Sügisel alustati kahe seminariga: 13. oktoobril toimus koostöövõimalusi tutvustav seminar maakonna ettevõtetele ja 2. novembril veebiseminar „Vesinikust mitme nurga alt“. Seminaridele registreerus ligi 200 osalejat, mis näitas, et selline õppevorm on huvipakkuv ja oodatud.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased tegid seminaril ülevaate uurimis- ja arendussuundadest. Inseneriteaduskonna materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Andres Krumme selgitas, et põlevkivitööstuses tekkiv lendtuhk sobib hästi plastijäätmete tootmisel mineraalaineks. Samuti sobivad tekstiilijäätmed plasti täiteaineks. Krumme sõnul on tekstiilijäätmete kasutamisel mõningaid takistusi seoses sobiva purustustehnoloogia puudumise ja sobiva tekstiilikiu saamisega, kuid tehnoloogiate arendamisel on võimalik leida lahendus probleemiks olevate tekstiilijäätmete taaskasutuseks.
Meditsiini valdkonnas tehtavaid arendusi ja väljatöötatud lahendusi tutvustas infotehnoloogia teaduskonna tervisetehnoloogiate instituudi direktor ja vanemteadur Jana Holmar. Praktilise lahendusena on riskikõrgetesse töökohtadesse mõeldud tark töörõivas, millel on kukkumisdetektor, asukoha tuvastamine, aktiivsuse jälgimine ja kõne tuvastus. Holmar rääkis ka radioloogidele mõeldud kõnetuvastussüsteemist, mis võimaldab pilte suuliselt kirjeldades viia tekst digikujule ja säästa trükkimisest. Inseneriteaduskonna professori ja arendusjuhi Tauno Otto sõnul on nutika tootmise ja digiteerimise ning tehisintellekti kasutamise võimalused nii õppetöös kui ettevõtetes otsuste tegemisel. Otto tõi näiteks võimaluse katsetada digitaalselt füüsiliste keskkondade toimimist.
Optimism vesiniku kasutuselevõtuks on suur ja perspektiiv samuti. Samas on vesiniku kasutusele võtmisel omad keerukused, millega tuleb arvestada, samuti tuleb leida vesiniku kasutamiseks majanduslikult kõige mõistlikumad viisid. Vesinik võib olla konkurentsivõimeline näiteks transpordis, keemiatööstuses ja energeetikas ehk see sobib hästi suure energiavajadusega sektoritele. Probleeme vesiniku kasutamisega võib tekkida lennunduses ja väikesõidukites (elektriga sõitvad autod) – seal, kus on konkurentsivõimelised muud lahendused. Tulevik on suunatud sellele, et vesinikku toodetakse taastuvatest energiaallikatest (tuul, päike, biomass, hüdroenergia jms).
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi anorgaanilise ja üldkeemia dotsent Kalle Truus leidis, et vesinik tuleb laialdaselt kasutusele siis, kui see muutub konkurentsivõimeliseks ka majanduslikus mõttes. Täna on peamiseks probleemiks vesiniku kõrge hind ning vesiniku lekkimine ja lenduvus: vesiniku kasutamisel esinevad suured kaod, 20 kuni 40%. Lähiaastad näitavad, kui kiiresti ja millistes valdkondades vesinik kasutusele tuleb.
ViDRiK jätkab uute seminaridega juba järgmisel aastal. Lisaks seminaride korraldamisele ja teadus- ja arenduskoostöö edendamisele ettevõtetega saab lähitulevikus ViDRiKu üheks olulisemaks tegevuseks õiglase ülemineku fondi vahendite toel teadus- ja arendusvõimekuse suurendamine Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis uute arendus- ja õppekeskuste arendamise kaudu.
Seminaride ettekanded on järelvaadatavad vidrik.taltech.ee.
