Elinor Toming, Külle Tärnov | Foto: A Cube Agency

Võimalusi panustada heategevusfondidesse ja -organisatsioonidesse on mitmeid, olgu nendeks siis ühekordsed või püsikorraldusmaksed või hoopis muud laadi toetused. Mitmekülgset taaskasutusabi liigub palju läbi platvormide, gruppide ja algatuste. Annetada saab ka aega.

SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu jõudis sel sügisel stipendiumitena üliõpilasteni ca 150 000 eurot ettevõtete ja eraisikute annetatud raha.

Kui vaadata Eesti piiridest kaugemale, üle lahe või ookeani, siis sealsed annetusmahud avaliku sektori toetuseks on eraisikute ja ettevõtete poolt tunduvalt suuremad. Näiteks on üpris levinud, et ülikoolide või korporatsioonide vilistlased panustavad noortesse, uudsete tehnoloogiate arendamisse, õppimisvõimaluste parendamisse.

Tehnikaülikool kutsub Koosloome algatusega kõiki oma töötajaid, tudengeid ja vilistlasi kaasa mõtlema, kuidas tekitada ülikooliperes annetamisharjumusi. Parimad ettepanekud saavad idee elluviimiseks kuni 10 000 eurot.

Millest saab alguse edukas annetusprojekt?

Iga suur tegu saab alguse väikestest sammudest. Eestis on enam kui 18 aastat tegutsenud Heateo SA, mille eesmärk on muuta annetamine ja vabatahtlik töö eestlastele tavapäraseks ja kõigile kättesaadavaks. „Kogu meie tegevuse soov on muuta Eesti ühiskonda paremaks ja aidata lahendada teravaid ühiskondlikke probleeme. Sama missiooni jagavad ka meie toetajad, ettevõtted ja eraisikud,“ räägib Heateo SA kommunikatsioonijuht Katrin Arvisto. Täna tegeleb Heateo SA palju teiste algatuste käivitamise abistamise ja nõustamisega. „Eesti suurima annetuskeskkonna ühe loojana on meil ainult hea meel selle üle, et TalTech on oma esimeseks koosloomeprojektiks valinud just annetamiskultuuri edendamise,“ märgib Arvisto.

Eduka projekti eelduseks on kindel eesmärk ja ühine tegutsemine tugeva meeskonnaga. Innustava loo ja hea emotsiooniga annetusprojektid hakkavad kiirelt levima ja meelitavad inimesi kaasa aitama.

„Eestis on kõrgharidusele ja teadusele annetamine praegu veel vähe levinud. Koosloome projektiga soovime ülikooliga kokku puutuvaid inimesi panna kaasa mõtlema, kuidas, milliste lahenduste, ülesehituse ja projektidega oleks võimalik rohkem eraisikuid ja ettevõtteid kaasata. Vaja on leida toetajatele arusaadavad põhjused, miks annetada. Näiteks teadlaste palgatõusuks raha küsimine ei tundu kohane, kuid vähiravimi arenduseks labori sisustamine võib annetajaid vägagi kõnetada,“ kommenteerib TalTechi ettevõtlusprorektor Sven Illing.

Õpime teiste headest kogemustest

Väga häid töötavaid tehnilisi lahendusi ja kampaaniate ülesehitusi (vilistlaste kaasamine, heategevusõhtud jne) on palju. Rusikareegel on, et annetamine peab olema lihtne ning annetuste kogumine selgete eesmärkide ja läbipaistva kasutusega. Iga annetaja soovib teada, mida täpsemalt tema toetusega korda saadeti. 

Näiteks on Soomes Aalto Ülikooli veebilehele on loodud eraldi „Anneta tulevikule“ (Give for the future) sisulehed projektidest ja fondidest, kuhu annetusi kogutakse. Samuti on pangalinkide abil tehtud eraisiku jaoks väiksemate annetuste tegemine äärmiselt mugavaks ja lihtsaks.

Hollandis Eindhoveni Tehnikaülikoolis on toetuste veeilehel välja toodud fookusteemad ja väljakutsed, mille uurimist ja arendamist on ülikoolil plaanis eest vedada. Veebilehel on külastajal jällegi lihtsa, kiire ja mugava lahendusega võimalik sealsamas annetus ära teha. 

Aastas tehakse mitmeid eritahulisi kampaaniad, mis keskenduvad edukatele inimestele, et neid fondi panustamisse kaasata. TalTechil on üle 70 000 vilistlase, keda saaksime kohe mõne hea kampaanialahendusega annetamisse kaasata. 

„Eesti inimene on valmis panema õla alla, kui tal see võimalus on,“ kinnitab Katrin Arvisto. „Näiteks eelmine, ülimalt segane ja ebakindel pandeemia-aasta üllatas sellega, et „Ma armastan aidata“ keskkonna kaudu kogunes heategevusorganisatsioonidele rekordiline summa annetusi – kokku üle 340 000 euro.“ ütleb Arvisto.

Toetuste kaasamisel ühe kindla asja soetamiseks, nt mõne hoone ehitamine või rekonstrueerimine, transpordivahend, elupäästev meditsiiniseade vms, on pikemas perspektiivis suur mõju. Kuid täpselt samamoodi võib täna paarile säravamale tudengile antaval stipendiumil olla selle valdkonna arengus pikaajaline ja suur mõju.

Mis paneb inimese annetama?

Eestis on ja tekib juurde edukaid tehnoloogiafirmasid, mille asutajad on valmis suure osa oma ettevõtluskasumist panustama hariduse ja ühiskonna arengusse. Näiteks võib tuua hiljuti Jõhvis asutatud erakapitalil tehnoloogiakooli Kood loomine, tehnoloogiaettevõtte Cleveron omanimelise akadeemia Viljandis või IT taustaga ettevõtete, näiteks Helmes, Nortal, Ericsson Eesti jt, suvekoolid. Näha on ka, et riigi taasiseseisvumise ajal äriga alustanud ning tänaseks edukad ettevõtjad panustavad sadu tuhandeid eurosid mitmesugustesse heategevusprogrammidesse. Näitena võib nimetada Kristi ja Siim Kallast, Urmas Sõõrumaad, Sten Tamkivi, Väino Kaldoja.

Sel suvel allkirjastasid TalTech ja Nordecon 4-aastase koostöölepingu, mille järgi toetab Nordecon ehitusinseneride koolitamist ja vajalike seadmete ostmist 100 000 euroga. Praegu on lõviosa ülikooli toetajatest ettevõtted, kuid väikeseid panuseid saab teha igaüks.

Täna panustab Tallinna Tehnikaülikooli tudengitesse igal aastal poolsada ettevõtet ja eraisikut Arengufondi stipendiumide kaudu. Annetada saab tulumaksuvabalt, igal aastal koguneb annetusi fondi ligi 150 000 euro jagu. Ettevõtted toetavad ülikooli ka suuremate seadmete või vajalike litsentside ostmisel ja õpperuumide sisustamisel.

Tõsi, Eestis on annetamiskultuur alles noor ning annetamine ei ole veel massiliselt muutunud finantskäitumise tavaliseks osaks, kus annetatakse teatud protsent oma sissetulekutest. USA-s on aastane annetuste maht 2,3% SKP-st, Eestis on see umbes 0,15%. Vahe on viieteistkordne. Eesti riik on juba pannud annetamiskultuuri edendamisele õla alla: tuludeklaratsiooni täites on võimalik mugavalt osa või kõik oma maksutagastusest annetuseks suunata.

Heateo SA kommunikatsioonijuht Katrin Arvisto rõhutab, et edukaks annetuste kogumiseks on oluline, et teema ja valdkond inimest kõnetaks. Statistika järgi annetavad inimesed enim üleskutsetesse ja fondidesse, mis on seotud tervise ja meditsiini ning lastega.

Arvisto toob välja Eesti keskmise annetaja profiili: 24–35-aastane naine, kes elab linnas ning annetab laste ja loomade heaks. Naistele on kombeks annetada tihedamini väiksemaid summasid, mehed annetavad harvem, aga pigem suuremaid summasid.

„Strateegilise filantroopia puhul on summad suuremad ja ka mõju laiem. Näiteks Heateo Mõjufond ja Haridusfond on sellised fondid, mille puhul on toetajate soov anda oma panus suuremate muutuste loomisesse. Mõjufondist näiteks toetatakse algatusi, mis lahendavad teravaid ühiskondlikke probleeme, nagu koolikiusamine või riskinoorte võimalused elus hakkama saada, või ka noorte võimalused saada abi vaimse tervise murede korral,“ räägib Katrin Arvisto suurtest muutustest, mida annetajate abil Eestis ellu viiakse.

Tehnikaülikoolile annetuste kogumist planeerides soovitab Arvisto nõu pidada ja mõtteid vahetada TalTechi suure vilistlaste ja partnerite kogukonnaga, et saada aimu just neist valdkondadest või projektidest, mille toetamine neid enim kõnetaks.

KUIDAS KOOSLOOME ALGATUS ÜLIKOOLILE ANNETUSI TOOB?

• TalTech käivitas tänavu sügisel Koosloome algatuse, mille esimeseks teemaks on „Annetamine kõrgharidusele ja teadusele“. Siin on meil kõigil võimalik kaasa rääkida ning luua lahendusi, kuidas arendada annetamiskultuuri kõrghariduse heaks.
• Koosloome ideekonkurss kestab 14. oktoobrini. Seejärel valitakse välja kuni 10 parimat ideekavandit, mida saab novembris toimuvate Taibutalgute käigus reaalselt teostatavaks projektiplaaniks vormida. Kolm parimat lahendust saavad kuni 10 000 euro mahus toetust oma idee teostamiseks koostöös TalTechiga.
• Loe rohkem ja esita oma idee siin.