Tegelikult on eestlaste arvamuse taga ilmselt vaid kahetsus teadmisest, et Tallinn on väiksem kui Riia ning Läti põhjaosa on iidne Eesti ala. Aga mis inimesed need lätlased siiski vanasti olid? Sellele küsimusel on aidanud vastust leida TTÜ Geoloogia Instituudi teadlased koostöös Läti kolleegidega. Selgub, et tegemist on järveinimestega.

Lätis on arheoloogiliste uuringute käigus leitud mitmeid asulakohti otse järvedel, kus elamud olid ehitatud järvel asuvatele parvedele. Neist enim uuritud on Araisi järvel hilisel rauaajal (umbes aastatel 800-1200) latgali hõimude poolt asustatud asulakoht, mis on tänasel päeval ka osaliselt rekonstrueeritud ja töötab muuseumina. Arvatakse, et latgali järveinimesed tõrjusid sealtkandist välja maismaal elavad semgali hõimud. Tõe huvides tuleb mainida, et ka Eestis on kahtlustatud, et mitmetel järvedel on kunagi taolised ujuvkülad olnud, kuid ühemõttelisi tõendusi selle kohta pole leitud.

TTÜ Geoloogia Instituudi juhi ja teaduri Atko Heinsalu uurimisgrupis valminud uurimistöös „Landscape change in central Latvia since the Iron Age: multi-proxy analysis of the vegetation impact of conflict, colonization and economic expansion during the last 2,000 years“ (ilmus hiljuti ka ajakirjas Vegetation History and Archaeobotany) soovisid teadlased oluliselt laiendada arheoloogilistest andmetest tulenevat pilti noist salapärastest latgali järveinimestest kasutades selleks järvesetete analüüsi. Leiti, et just järveinimesed olid need, kes sealkandis hakkasid esimest korda intensiivselt Araisi järve ümbruses maaharimisega tegelema, kasvatades muuhulgas ohtralt rukist ning veidi nisu ja otra. Tähelepanuväärseks tuleb ka pidada leidu, et väga oluliselt tõusis sel ajal humala osakaal. Ilmselt pruulisid need järveinimesed ka õlut, et põhjamaist kaamost leevendada. Samuti tõusis hilisel rauaajal järve ümbruses oluliselt metsikute kõrreliste osakaal, mis viitab sellele, et järveinimesed olid kõvad metsaraadajad. Metsaraadamist aga vajasid nad ilmselt selleks, et tekitada heinamaid, kuna järve eutrofeerumise taseme oluline tõus antud ajajärgul viitab selgelt sellele, et parvedel oli ka lautasid, kus kasvatati koduloomi.

Araisi järve asulakoht hüljati 11. sajandil kas vaenlaste vallutuste tõttu või põhjusel, et tol ajal tõusis järve veetase oluliselt ning järvele ehitamine muutus ebamugavaks.

Kokkuvõttes tuleb loota, et edasipidi löövad geoloogid oma puurid ka mõnda Eesti järve setetesse, sest loodetavasti pole me lätlastest kehvemad ja ka meie aladel on elanud kangelaslikke järveinimesi.

Autor: Marko Piirsoo