Tallinna Tehnikaülikool

Põlevkivivaldkonna standardimise tehnilise komitee algatusel valmis esmakordselt Eestis toodetavale põlevkiviõlile oma standard EVS 943:2021 “Naftatooted. Kütused (klass F). Destillaat- ja jääkkütused. Eesti põlevkiviõli spetsifikatsioon”.

PKK_seadmed4
Standardi olemasolu on vajalik nii põlevkiviõli kui kütuse kvaliteedi hindamiseks ning erinevate omadustega ja erinevate nimetustega põlevkivikütteõli turustamiseks.

Standardis käsitletakse Eesti kukersiitpõlevkivist utmise teel toodetud põlevkiviõli fraktsioone, esitatakse põlevkiviõli klassifikatsioon ja spetsifikatsioonid, mis garanteerivad kaubapõlevkiviõli vastavuse kvaliteedinõuetele ning eristavad kukersiidist toodetava põlevkiviõli kildaõlist ja muudest sarnastest vedelkütustest. Standard avaldati novembris 2021.

„Eesti põlevkiviõli kasutatakse kütteõlina ja merenduskütuse komponendina, mistõttu oli tekkinud vajadus põlevkiviõli fraktsioonide tunnussuuruste standardväärtuste kehtestamiseks. Vedelkütused segatakse sageli kokku eri komponentidest, mis võivad mõjutada lõpptoote mingit konkreetset omadust,“ selgitas standardi koostamise vajadust töörühma juht ja standardi koostaja Viru Keemia Grupi arendusosakonna juhataja Indrek Aarna.

Põlevkiviõlid on juba registreeritud Euroopa Kemikaaliametis vastavalt REACH määrusele, mis määratleb põlevkiviõlid raskesti identifitseeritavateks aineteks. „Seega aine olemust määratletakse vastavalt lähteainele, põlevkivile, ja tootmisprotsessile ehk utmisele. Igale uuele, sellest erinevale lähteainele lisanduvad täiendavate ainetega erinevad omadused ja taolistele lisandile tuleks hankida ka uus REACHi registreering. Samast loogikast on lähtutud ka põlevkiviõli kui kütuse kvaliteedi Eesti algupärase standardi koostamisel,“ lisas Aarna.

EVS/TK 57 sekretäri Anu Nuudi sõnul on algupäraste standardite koostamine märksa tõsisem ja aeganõudvam ettevõtmine kui ümbertrükkide ülevõtmine. Standardi koostamise ettepanek tehti 2019. aasta kevadel. „Eesti algupärase standardi olemasolu on vajalik nii põlevkiviõli kui kütuse kvaliteedi hindamiseks ning erinevate omadustega ja erinevate nimetustega põlevkivikütteõli turustamiseks. Samuti on Eesti standardi olemasolu oluline rahvusvaheliseks koostööks peegelkomiteede vastavate töörühmadega,” lisas Nuut.

Standardimise põlevkivivaldkonna tehnilise komitee juurde moodustati algupärase standardi koostamiseks töörühm, kuhu kuulusid Eesti Keemiatööstuse Liidu, Viru Keemia Grupi, Eesti Energia, Kiviõli Keemiatööstuse, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumi eksperdid. Töörühm teostas standardi ekspertiisi ning esitas jooksvalt ettepanekuid ja arvamusi.

Uus standard põlevkiviõlile on avaldatud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehel ja eelvaadet standardile saab vaadata siit.

Põlevkivivaldkonna standardimise tehniline komitee EVS/TK57 „Põlevkivi ja põlev­kiviproduktide töötlemine“ loodi Eesti Standardikeskuse juurde 2015. aastal. Komi­tee vaatleb standardeid, mis on seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiatega, põlevkiviõli tootmise, põlevkivikeemia ja põlevkivienergeetikaga ning aheraine ja jääkproduktide töötlemisega. Põlevkivile kohaldatud standardite olemasolu lihtsustab ja toetab laborite igapäevategevust ja arendustööd. Alates standardimise tehnilise komitee loomise algaastatest on tänaseks komitee toel avaldatud 12 standardit. Põlevkivivaldkonna standardimisest saab lugeda lähemalt siit.

Lisainfo: Anu Nuut, anu.nuut@taltech.ee, TalTech Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse IO ekspert, EVS/TK 57 sekretär