Ajakirja Meremees suvenumbrist saab lugeda: 

Kvartaliajakiri Meremees jätkab pandeemiaajastu laevandusprobleemidega, käsitledes seekord kaubavedu, mida viirus suurt ei mõjutanud. Pikemas intervjuus räägib Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene laevakompanii kriisimeetmeist. Avaintervjuu on Eesti Mereakadeemia õppejõu Heino Punabiga, kelle üliõpilased valisid 2020. aasta parimaks õppejõuks. Temalt on ka artikkel vedelkütustele alternatiivide otsimise võimalustest ja nn rohepesust. Missugused tagajärjed võivad olla „EverGiveni“ laevaõnnetusel, kuigi see möödus ohvriteta, selgitavad Eesti Mereakadeemia õppejõud Tõnis Hunt ja Yrjö Saarinen. Juttu on ka sellest, kas Filipiinidel õpetati laevaohvitsere liiga palju, nii et nad tööd ei leia, ja kuidas sellegipoolest maailma kommertslaevastikus laevaohvitsere ei jätku. Ülevaade tänavusuvistest merelaagritest tutvustab merehariduse algtaset, Annabel Keerdi jutustus magistriõppest Göteborgis aga mereharidusredeli ülemist pulka. Ajaloolaselt Robert Treufeldtilt on ülevaade Kalaranna fordi väljaehitamisest ning merekindluse unikaalsusest ja edasisest kasutusest kuni tänapäevase renoveerimiseelse seisundini. Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas annab teada, kui kaugele on jõutud „Estonia“ vraki allveeuuringute kavandamisel. Ajakirjanumbri lõpus on meenutatud, et veerand sajandit tagasi ilmus tänapäevalgi vajalik merendusalane teatmeteos „Mereleksikon“.

Meremehe suvenumbri lood on järgmised:

• Aasta õppejõud Heino Punab
• Millised on võimalikud alternatiivid naftast toodetud vedelkütustele?
• See ei ole majanduskriis
• „Ever Given“ sundis Suessi kanalit laiendama
• Viirus kaubavedu suurt ei mõjutanud
• Kas laevaohvitsere on maailmamerel puudu?
• Kui laps tahab merega sõbraks saada
• Merenduse magistriõppes Rootsis
• Tallinna Kalaranna fort
• Merendusuudised
• Tänavu on kavas eeluuringud
• MerLe sai 25-aastaseks