Kvartaliajakirja Meremees kaanel on Eesti Merelaevanduse laevade korstnamärk, mis ülevärvituna kompanii endistel laevadel edasi sõidab, ja selgitatud on, millise lõpu sai ASi Eesti Merelaevandus nimi. Tavapärane pikem intervjuu on Tallinna Sadama turundusjuhi Sirle Arroga reisilaevandusest ja keskkonnasõbralikkuse meetmetest. Tallinki keskkonnaspetsialist Andrus Vaher selgitab, kuidas arvutatakse laevade süsihappegaasi emissiooni. Tänavust laevanduskonverentsi külastasid nii Riigikogu esimees kui ka president, ülevaade on teistestki ettekannetest ja sõnavõttudest. Eckerö Line Eesti ja ASi Eesti Loots juhid vaidlevad, kas lootse jätkub ja mis keeles peaksid välismaa kaptenid lootsieksamit tegema. Eesti Mereakadeemia 100. aastapäeva puhul jutustavad oma akadeemiast mereakadeemia tudengid ja õppejõud ning jätkub kirjeldus sajandipikkusest laevamehaanikute väljaõppest. Paksu Margareeta uuest ekspositsioonist tutvustab Teele Saar aurulaevasaali ja fotoreportaažina võib näha ühe tähteksponaadi valmimist. Analüüsitud on kuningas Waldemar II mereretke 13. sajandil. Merendusajaloona on meelde tuletatud parvlaeva „Estonia“ huku järel möödunud kümnendil Eestis valminud uurimisaruandeid, mis tänavuses kohtuprotsessis uuesti esile tõsteti.

Meremehe talvenumbri lood on järgmised:

• Söekaist kruisiterminalini
• Süsihappegaasiheitmed laevanduses
• Blackout reisilaevadel
• XV Merenduskonverents
• Poliitikud kõrvu ametnikega
• Lootse ei jätku
• Eesti Loots: lootsid on olemas
• Aasta merendusteod
• Aasta mereharija
• Võitlus kohtus, ajalehes ja ekraanil
• Mis juhtus 2006. aastal?
• Minu mereakadeemia 4
• Aurulaevandus Paksus Margareetas
• Laevamehaanikute sajand: pärast juunipööret
• Kuningas Valdemar II mereretk Eestisse
• Merendusuudised
• Eesti Merelaevanduse nime lõpp
• Paks Margareeta avas uksed