Selle õppeaasta kevadsemestril on Energiatehnoloogia instituudi jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma doktorantidel olnud harukordne võimalus viia läbi uurimistööd külalisprofessor Indrek Külaotsa käe all. Indrek on USA Brown’i Ülikooli teadlane, vanemõppejõud ja inseneeria bakalaureuseõppe programmide juht. Oma teadustöös keskendub ta grafeeni- ja biomassipõhiste sorbentide disainile, et eemaldada keskkonnast saasteaineid ning reoveesette konverteerimisele biosöeks, et eemaldada PFAS-ühendeid veest.
Mis Sind kunagi Tallinna Tehnikaülikooli inseneeriat õppima tõi?
Ausalt öeldes ei olnud ma keskkoolis reaalainetes tugev – osalt õpetajate, aga peamiselt oma huvi puudumise tõttu. Soovisin minna Tartu Ülikooli õigusteadust õppima, kuid jäin täpselt joone alla. Seejärel kandideerisin järelekonkursiga Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituuti (tänane Energiatehnoloogia instituut). Esimese aasta matemaatika ja füüsika õppejõud äratasid minus huvi reaalainete vastu ning nägid ka minus inseneripotentsiaali. Pärast kaheaastast armeeteenistust Kaug-Idas naasesin juba kindla teadmisega, et minust saab insener. Õpetaja kui suunaja roll noore inimese arengus on hindamatu.
Inseneritöö on prestiižne ja sageli hästi tasustatud. Miks valisid teaduse ja akadeemilise tee?
Mind on alati rohkem paelunud töö tudengitega, teadustöö juhendamine ja õpetamine. See hoiab vaimselt ja füüsiliselt vormis ning pakub suuremat rahulolu kui pelgalt kõrge palk. Doktoriõpe oli minu jaoks loomulik jätk varasematele õpingutele ning võimalus õppida just Brown’i Ülikoolis üks oluline etapp arenguteel.
Milliste teadusprojektidega tegeled praegu?
TalTechis aitan kaasa projektile, kus uurime pilliroo koksi kasutamist vesiniku salvestamiseks. Brown’is jätkan tööd reoveesette konverteerimisega biokoksiks, et maksimaalselt PFAS-ühendeid veest eemaldada. Minu viimased teadustulemused on avaldatud ajakirjas Chemosphere ning esitan need juulis Prantsusmaal toimuval Carbon 2025 konverentsil.
Oled Brown’i Ülikoolis olnud juba aastaid inseneeria õppeprogrammide juht. Kas tudengid on selle aja jooksul muutunud?
Kindlasti. Tänapäeva tudengid on palju teadlikumad, nõudlikumad ja uudishimulikumad. Nad ootavad, et haridus oleks kvaliteetne, akrediteeritud ja ajakohane. Programmid peavad arenema koos ühiskonna ja tehnoloogia arenguga.
Kuidas oled ise teadlase ja õppejõuna arenenud? Mida ütleksid endale 10 aastat tagasi?
Võib-olla oleksin võinud olla ambitsioonikam, kuid olen alati seadnud esikohale oma tudengid ja nende edu. Olen pigem rohkem õppejõud kui teadlane.
Mida teha, et rohkem noori tuleks õppima tehnikaerialasid? Kas inseneriharidus mõjutab ühiskonda laiemalt?
Kvaliteetne inseneriharidus on kaasaegse majanduse mootor – üks ei saa eksisteerida teiseta. Noori tuleb julgustada, et inseneriõpe ei ole midagi üleloomulikku. Reaalained võivad olla väga huvitavad – kõik sõltub sellest, kes ja kuidas õpetab.
Mida naudid vabal ajal? Kuidas taastud ja energiat kogud?
Sport on minu jaoks väga oluline – see aitab hoida head vormi. Samuti hindan väga suhtlust sõprade ja tuttavatega. Hea mõttevahetus on eriti oluline tänapäeval, kui inimesed kipuvad end üha rohkem ekraanide taha sulgema.
Ja lõpetuseks – mida soovitaksid ebakindlal ajal, et „ellu jääda“?
Ära anna alla ja ära kaota lootust. Halbadele aegadele järgnevad alati paremad.