Professionaalne ja ambitsioonikas dotsent Ingrid Pappel on TalTechi e-riigi tehnoloogiate ja teenuste magistriprogrammi juht, digiriigi uurimisrühma juht ning IT teaduskonna magistritaseme õppeprodekaan. Ta on aktiivne ettevõtja, tegutsedes alates 1996. aastast OÜ Interinx (www.amphora.ee) partneri, dokumendihalduse osakonna juhataja ja peadisainerina. Koostöös Eesti E-riigi Akadeemiaga on Ingrid aktiivselt osalenud erinevates projektides, mille eesmärk on nõustada riike valitsuse digitaliseerimise ja paberivabaduse teemadel. Intervjuus jutustab Ingrid oma kirest karjääri ja teadustöö vastu.

e-Eesti lätetel

Lõpetasin TalTechi magistrikraadiga infotehnoloogias ning kaitsesin siin hiljem ka oma doktorikraadi. Alates 2002. aastast olen töötanud digipöörde valdkonnas ning tegelenud erinevate digisüsteemide ja -lahendustega avalikus sektoris. Seega olen e-riigi valdkonnas praktiseerinud umbes kakskümmend aastat.

2011. aastal alustasin TalTechis uue rahvusvahelise õppekava, e-riigi tehnoloogiate ja teenuste magistriprogrammi loomisega. Minu enda interdistsiplinaarsetele kogemustele tuginedes keskendub ka programm e-riigi lahenduste rakendamisele erinevates valdkondades, ühendades endas halduse, IT, õiguslikke ning majanduslikke vaateid. Tänu sellele ainulaadsele õppekavale ja valdkonna õppejõududele-praktikutele oleme nüüdseks juba peaaegu 9 aastat täitnud edukalt oma eesmärki, milleks on harida digipöördealal tulevasi era- ja avaliku sektori juhte.

Esimene töökoht

Enne oma praeguse karjääriga alustamist olin kinnisvaramaakler ja hiljem asutasin IT-ettevõtte. Aastatel 1995–1996 ei olnud Eestis veel kinnisvaraportaale: kui tahtsid kinnisvara üürida või müüa, pidid ajalehte kuulutuse panema. Nägin selles suurepärast võimalust, lisaks vihkasin pabereid (Ingrid naerab) ja see ajendas mind midagi uut alustama. Nii oli minu IT-ettevõtte esimene tarkvara mõeldud just kinnisvaraettevõtetele, et nad saaksid kinnisvarakirjeldused süsteemi sisestada. See oli kõige esimene samm dokumentatsiooni digitaliseerimise suunas. 2002. aastal ostsime ettevõttele dokumentide haldamise süsteemi. See ei olnud veel päris õige tarkvara, kuid kontseptsioon oli olemas. Kui meile süsteemi andnud ettevõte pankrotti läks, hakkasin ise riigile dokumentide haldamise lahendust välja töötama. Töötasin välja ja viisin ellu EDMS Amphora (digitaalse dokumendi- ja kirjehalduse käivitamine) enam kui 100 kohalikus omavalitsuses. See oli mu esimene edulugu e-valitsemise valdkonnas.

Tark digitaliseerimine

Paljud riigid on endiselt paberipõhised ning alles läbivad digitaliseerimisprotsessi. Eestis tegime selle läbi 2000. aastate alguses, mistõttu oleme e-valitsemise valdkonnas teerajajad ja eksperdid. Eesti on tehnoloogiateadlik riik, kus Internet on inimõigus.

Siin läheneme juba digitaliseerimise teisele lainele, mida iseloomustavad automatiseerimine ja tehisintellekt. See tähendab, et otsustusprotsessid on automatiseeritud ning valitsus muutub üha nähtamatumaks, pakkudes vajalikke teenuseid kodanike andmete põhjal. Teised riigid, kes ei ole veel seda taset saavutanud, peavad sinna alles jõudma.

Üldiselt ei ole digipöörde protsess nii lihtne, kui võib tunduda: see ei toimu lihtsalt paberdokumente üks-ühele digitaalseks muutes. Paljud asjad tuleb ümber kujundada, tehes sealhulgas organisatsioonilisi, struktuurilisi ja õiguslikke muudatusi, ning olemasolevad protsessid ja nende funktsionaalsus tuleb ümber hinnata.

Seetõttu võtab digitaliseerimine mõnes riigis rohkem aega kui teises ning see sõltub suuresti riigi kultuurilisest taustast.

Olen pehme lähenemise pooldaja: mitte kõike ei pea digitaliseerima lihtsalt selleks, et oleks digitaliseeritud. Isiklike teenuste koha pealt on oluline, et neid osutataks nõuetekohaselt ning kui kodanikud on õnnelikud, siis miks seda muuta. Teisisõnu, inimfaktor on ülioluline ning paljud otsused selles valdkonnas nõuavad tublisti empaatiat. Elu ei ole must-valge ja seega tuleb teha muudatusi ainult seal, kus need on põhjendatud. Õnneks on meie programmis piisavalt spetsialiste, kes on olnud kaasatud igasse Eesti digilahenduste väljatöötamise ja rakendamise sammu juba aastakümneid, ning kes oskavad olukordi õigesti hinnata.

Kursused

Olen TalTechis e-riigi tehnoloogiate ja teenuste rahvusvahelise õppekava juht. Peale selle loen kolme õppekava kursust.

Infohaldus ja digiarhiivindus on kursus, mis annab ülevaate, teadmised ja arusaama sellest, kuidas on info elutsükkel seotud äriprotsesside ja digiarhiveerimisega nii teoorias kui ka praktikas.

Infoühiskonna kontseptsioonide ja põhimõtete kursus kirjeldab infoühiskonna põhituuma ning e-riigi rolli selles. Selles kontekstis arutatakse üldisi infopoliitilisi põhimõtteid, organisatsioonilist ülesehitust, e-valitsemise haldust, õigusraamistikku, e-riigi süsteemide ja teenuste rahastamist ning tehnilist ülesehitust.

Õpetamisstiil

Olen probleemipõhise õppe pooldaja ning eelistan kindlasti seminare loengutele. Mulle ei meeldi nii väga klassikaline loengupidamine, sest soovin, et õpilased osaleksid aktiivselt probleemide lahendamise juures. Naudin väga suhtlust ning tahan, et tudengid oskaksid oma arvamust kõnes väljendada ja selle kasuks argumenteerida. Meie kursustel töötavad tudengid enamasti rühmades ning üritavad projektides leida lahendusi elulistele probleemidele. Nii suudame näha seoseid teoreetilise ja praktilise osa vahel.

Kursused toovad kokku üliõpilasi erinevatest riikidest ning me organiseerime neile erinevaid tööformaate, näiteks häkatone, et tudengid õpiksid pidama liftikõnesid ning esitlema ennast ja oma projekte. Kaasan tudengeid ka käimasolevatesse projektidesse, et neil oleks koduriiki naastes oma valdkonnas juba praktiline kogemus.

Tudengid

Väga oluline on, et hoiame tudengitega ühendust ka pärast ülikooli lõpetamist. Meid huvitab, kuidas nad õppekavast saadud teadmisi kasutavad ning kuidas nende karjäär edeneb. Saame igal aastal vilistlastega kokku, et koos toredalt aega veeta ja uudiseid vahetada.

Teised projektid

Lisaks magistriõppe juhatamisele osalen aktiivselt ka teadustöös. Minu põhifookus on infohaldusel, mis keskendub digitaalsele dokumendi- ja kirjehaldusele e-valitsuse edendamiseks. Praegu töötan väga huvitava projekti kallal, mille eesmärk on luua eakatele koosviibimiskeskus. Projekt hõlmab mõningaid tehisintellekti elemente ning on seotud Euroopa Liidu direktiiviga. Praegu otsime ettevõtjaid, kes on huvitatud hõbemajanduse e-lahendustest.

Lisaks käin Dubais ja Araabia Ühendemiraatides, Mauritiusel ja Keenias rääkimas digiriigi ülesehitamisest. 

Projektid annavad võimaluse ülikooli raha tuua ning luua rohkem sünergiat tööstuse, avaliku sektori ja akadeemiliste ringkondade vahel.

Vaba aeg

Olen üsna suur töönarkomaan ning seega olen lisaks õpetamisele seotud ka teadusuuringute ja mitmete teiste projektidega. Kuna ma tõesti naudsin oma tööd ja arengut, on mu graafik väga tihe ja ma rööprähklen kogu aeg. Sellegipoolest ei keerle mu elu vaid töö ümber. Mul on kolm imearmast last – vanim neist kohe 25- ja noorim 4-aastane –, kes on minu jaoks alati esikohal. Tavaliselt reisin seoses tööga palju: pean kõnesid ja osalen eri riikides konverentsidel. Püüan alati pere kaasa võtta, kui selleks võimalus avaneb. Mulle meeldib käia erilistes kohtades, näiteks olen teinud Annapurna ringretke ning plaanin kõndida Camino de Santiagol. Kui olen Tallinnas, veedan vaba aja tavaliselt lastega, sportides või joogat tehes. Minu kired on sportlik liikumine ja hea toit.

Lugemis- ja filmieelistused sõltuvad muidugi meeleolust, kuid mulle on alati meeldinud ulme ja Stephen Kingi teosed. Ma ei ole suur „Tähesõdade” fänn, pigem kuulun „Tähevärav SG-1” meeskonda. Mind köidavad ka kergelt õudsed ja psühholoogilised filmid, nagu „Pimedus” („The Dark“). Mulle ei istu hästi Hollywoodi äraleierdatud komöödiad, Prantsuse omad on mulle rohkem meeltmööda.

Inspireerivad inimesed ja tsitaadid

Olen alati imetlenud naisi, kes on palju saavutanud, näiteks Angela Merkel, Margaret Thatcher ja Marie Curie.

Minu lemmiktsitaat on „It is simple until you make it complicated.” („Kõik on lihtne, kuni selle ise keeruliseks teed.“ – ingl) See ripub isegi mu kontoriseinal. Tavaliselt peame oma muresid suuremaks, kui need tegelikult on.

Artikkel ilmus algselt inglise keeles TalTechi Blogis 6.06.2020