2023. aastal alguse saanud ning loodetavasti traditsiooniks kujunev õpetajatele suunatud Tallinna Tehnikaülikooli inseneeria inspiratsioonipäev tõi kokku ligi 40 õpetajat. Inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev tutvustas inseneriteaduskonna teadussaavutusi ja arengusuundi ning õppeprodekaan Ivar Annus rääkis ühiskonnas põletavast teemast - miks on meile järjest rohkem insenere vaja. 

„Reaalainete õpe kipub olema võrdlemisi teoreetiline ja noortel ei teki esimese hooga sellega elulisi seoseid. Tallinna Tehnikaülikoolis on aga mitmeid võimalusi, kuidas teooriat praktikasse rakendada ja saadud teoreetilisi teadmisi ilmestada väga erinevates inseneeria valdkondades, alustades ehitusest ja arhitektuurist ning lõpetades keemiatehnikaga ja materjalitehnoloogiaga,“ kommenteeris  Fjodor Sergejev. „Eelmise aasta osalejate tagasiside sündmusele oli väga positiivne ning andis teadmise, et sellist infopäeva on õpetajatel väga vaja, seega plaanime inseneeriapäeva korraldamise ka iga-aastaseks traditsiooniks muuta,“ lubas Sergejev.

Lisaks teoreetilisele sissejuhatusele sisaldas päev erinevaid põnevaid ja arendavaid tegevusi inseneeria valdkonnast:

Kõrgepingelaboris räägiti elektrivõrkudest ja nende aktuaalsetest probleemidest. Näha sai kõrgepingekatsetuste läbiviimiseks kasutatavaid laboriseadmeid, näiteks ka seda, kuidas ise laboritingimustes välku teha.

Tarkade tootmistehnoloogiate ja robootika teaduskeskuses asub uuenduslik uurimislabor, mis on pühendunud kõige kaasaegsemate tootmistehnoloogiate ja robootikasüsteemide arendamisele ja uurimisele. Demokeskuses said külalised tutvuda viimaste saavutustega intelligentsete masinate ja automatiseeritud süsteemide vallas, mis on loodud selleks, et muuta tootmine tõhusamaks, ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Laboris tutvustati, kuidas need tehnoloogiad töötavad ja kuidas need võivad mõjutada tuleviku tööstust. 

Aqualibriumi töötoas sai ise ehitada veetorustike süsteemi - vedelikud liiguvad sinna, kuhu on kõige lihtsam voolata. Seda põhimõtet tuleb järgida ka joogivee võrgu planeerimisel, et vesi kraanist korralikult voolaks. Lihtsana näiv ülesanne - vett juhtida sinna kuhu vaja - ei pruugi reaalsuses kuigi kerge olla. Kui lihtne või kerge see ülesanne on, said õpetajad ise järele proovida. Lisaks Aqualibriumi töötoale tutvuti hüdromehaanika teadus- ja katselaboratooriumiga,  milles uuritakse erinevaid hüdrotehnilisi ehitisi, rannikuprotsesse, setete liikumist jne. Labori põranda all on 22 m pikkune veekanal, mis on ainus omataoline lähiregioonis.     

Pumphüdroelektrijaama töötoas tehti läbi üks võimalik moodus elektrienergiat toota,  salvestada ja ka tarbimist juhtida. 

Kaasaegsete jätkusuutlike materjalide loengus anti ülevaade materjalitehnoloogia valdkonnast ringmajanduse võtmes. Samuti räägiti ka materjalitehnoloogia teadussaavutustest Tallinna Tehnikaülikoolis ning edukatest jätkusuutlikest materjalidega seotud ettevõtetest Eestis.

Solaride on ambitsioonikas haridusprojekt, mille eesmärk on ehitada valmis maailma tippülikoolide konkurentsis võistlev päikeseauto ja panna see proovile Austraalias päikeseautode maailmameistrivõistlustel. Meeskond koosneb mehaanika-, elektroonika- ja tarkvarainseneridest, finantsi- ja partnerlussuhete inimestest, turundajatest ning personali- ja akadeemiatiimist. Töötoas saigi lähemalt uurida, millega tuleviku tegijad täpsemalt tegelevad.

Formula Student Team Tallinn on tudengiorganisatsioon, kus tudengitel on võimalus saada tipptasemel teadmised ning praktilised kogemused tootearendusest ja programmeerimisest ja autotööstuse ärilisest poolest. Kui maailmas on sarnaseid tudengiorganisatsioone üle 600, siis meie tudengid hoiavad hetkel maailma edetabelis 5. kohta! Tudengivormel tutvustas  noorte tegemis ning võimalus oli näha ka vormelit, mis suvel uuel hooajal suuri tegusid tegema asub!

Autonoomsete sõidukite laboris tutvustati erinevaid hetkel töös olevaid projekte ning arutati  valdkonnas aktiivsete teemade üle. Samuti sai ülevaate, milliste erinevate ülesannetega puutub kokku tudeng, kes tegeleb autonoomsete sõidukite valdkonnas.  

Päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris sai tutvuda kõrgtehnoloogilise teadusaparatuuriga, millega valmistatakse ja analüüsitakse erinevaid materjale alates mõne nanomeetri paksustest kiledest kuni mõnesaja mikromeetrise diameetriga monokristallideni. Lisaks sai ülevaate uusimatest arengutest ning teadussaavutustest päikeseenergeetika valdkonnas. 

Tekstiilmaterjalide uurimise töötoas uuriti, nagu nimigi ütleb, tekstiilmaterjale! Tekstiilmaterjalid ümbritsevad meid kõikjal. Kiududest toodetakse niiti/lõnga, millest omakorda kootakse kangaid. Kangastest valmistatakse rõivaid, kodutekstiile, tehnilisi tekstiile. Töötoas oli võimalus näha meie igapäevast tavalist ümbritsevat maailma hoopis teise pilguga - materjalide uurimisel kasutati digitaalseid mikroskoope ja valgusmikroskoopi.

Puidutehnoloogia labori külastuse käigus tehti tuur laboris ning diskuteeriti teemal, kuidas mets ja puit aitavad meil toime tulla kliimamuutustega või kuidas puit saab olla inspiratsiooni allikaks? Arutleme ka selle teema üle, kuidas puit (sh puitkomposiidid ja inseneripuit) saaks koolis õppetööd põnevamaks muuta.