Head asjad saavad alguse, kui ühise laua taga kokku saadakse, kuid sageli sellest ei piisa. Isegi kui peas läheb põlema mitu pirni ning hüütakse maha lausa mõni heureka, võivad genereeritud head ideed lauale vedelema jääda, kui puudub järjepidevus ja koostöö või võime muuta ideed asjadeks ja tegudeks.

Esimene pirn läks Estonian Cellis põlema 2024. aasta augustis, kui meie energilise projektijuhi Ergi Prommikuga võttis ühendust tema kursusekaaslane ja TalTechi õppejõud Oliver Järvik ning tutvustas põnevat koostöövõimalust ettevõtte ja ülikooli vahel. Teine pirn süttis, kui Ergi jagas kuuldud koostöövõimalust minu, Estonian Celli arendusinseneri ja TalTechi vilistlasega, kelle jaoks oli Oliver olnud meeldejääv õppejõud.

Muuhulgas selgus, et koostöö osapoolte seas on ka mu endine kolleeg Kadriann Tamm anorgaaniliste materjalide teaduslaboratooriumist. Kaks süttinud pirni Estonian Celli meeskonnas tähendas üht: tuleb kokku kutsuda tehniline meeskond ja välja selgitada, mitu pirni veel süttib.

Meid kõnetas mõtteviis, mida toetas ka isiklik kogemus: mingis õppeaines teoreetiliste teadmiste omandamine on efektiivsem, kui need on integreeritud nn päriselu probleemide lahendamisega. Tööstusettevõttes töötamise teebki põnevaks see, et alati on protsessis midagi, mida saab parendada. Parendustegevused ja avatus uutele ideedele on ka osa Estonian Celli meeskonna mõttelaadist, identiteedist ja töökultuurist. Eelnevat arvestades pole imekspandav, et 30-minutilise ajurünnaku tulemusel tekkis meil rutiinse tootmiskoosoleku järel 10-liikmelise meeskonnaga seitse ideed, millest neli kõnetas omakorda tudengeid.

Panime kokku 8-liikmelise meeskonna, kus neli liiget olid võtmeisikuiks tudengite töö koordineerimisel. Sisuline töö vältas septembrist detsembrini. Novembris kutsusime kõik tudengid tehasesse paaritunnisele ekskursioonile, et uuritava teemaga tekiks veelgi käegakatsutavam side. Ehkki genereeritud ülesannetest oli enamik pigem teoreetilist laadi (selline koostöö oli ju meiegi jaoks pigem uus väljakutse), siis näiteks võimaldas üks ülesannetest tudengitel piiluda sisse Estonian Celli järgmisesse jätkusuutlikkust toetavasse suurinvesteeringusse kogumaksumusega ca 30 miljonit eurot. 

2025. aastal planeerime koostööportfelli laiendada õppeainega „Soojus- ja massilevi“, mis võimaldab tudengitel saada detailsema ja reaalsema sissevaate ainulaadsesse kõrgkvaliteedilise mehaanilise puitmassi tootmisprotsessi. 

Ettevõtete ja ülikoolide vahelise koostöö parandamisest on aktiivselt räägitud viimased 10 aastat ja üks parimaid võimalusi selleks on Inseneriakadeemia fookusesse võetud initsiatiiv. Lisaks praktiliste teadmiste omandamisele ja koostööoskuste arendamisele seisneb suurim kasu tudengite jaoks selles, et luuakse kontaktid potentsiaalse tööandjaga. See on hindamatu valuuta nii tööandja kui tööotsija vaates. Majanduse edendamise kontekstis on suurim võit, kui õpingute ajal tehtud koostöö inspireerib tudengit ja ajendab teda looma oma ettevõtet, mis arendab tooteid/protsessi konkurentidest tulemuslikumalt ning suurendab rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Terje Haidak, õppevaldkonna välisvahendite koordinaator

Möödunud aastal käivitatud Inseneriakadeemia projektil, millega on liitunud viis inseneeria valdkonnas õpet pakkuvat kõrgkooli, on kolm peamist eesmärki: üliõpilaste vastuvõtu suurendamine, õpingute katkestamise vähendamine ning õppekvaliteedi arendamine, et lõpetajate oskused vastaks tööturu ootustele ning tagaks tööturule senisest suurema kvalifitseeritud inseneride järelkasvu.

TalTechi Inseneriakadeemias on viimatinimetatud suunal prioriteediks projekt- ja probleemõppe (PPÕ) laiendamine. Juba 2021. aastal seadis ülikool oma arengukavas eesmärgiks, et meie lõpetajad suudavad lahendada keerulisi päriselu probleeme, omavad teaduspõhist mõtteviisi, praktilisi insenerioskusi, head enesejuhtimis- ja koostööoskust ning on ettevõtlikud.

PPÕ läbiviimine peaks algama probleemist, mis suunaks üliõpilasi selle kaudu teadmiste omandamisele ja lahenduste otsimisele. Hea tulemuse annab võimalus lahata tegelikke tööelus ette tulevaid olukordi ning integreerida teadmisi ja oskusi mitmest ainevaldkonnast.

Inseneriakadeemia võimaldab projektõppe läbiviimiseks lisarahastuse. Selline õppemeetod on töö- ja ressursimahukas, eeldab tavapärasest individuaalsemat lähenemist ning kaasata tuleb tööandjate esindajaid – neid, kes sõnastaksid päriselu keerdküsimusi ning toetaks ja juhendaks üliõpilasi vastuste otsingutel. 

TalTechi Insneriakadeemias arendati projekt- ja probleemõpet 2024. aastal kahekümnes aines. Arendamisse ja läbiviimisesse kaasati erinevate ettevõtete esindajaid, kes pakkusid välja reaalseid väljakutseid tööelust, aitasid koostada ülesandeid, osalesid praktilise õppe läbiviimisel ja ka hindamistes. Üldjuhul ei jää PPÕ koostöö ühekordseks soorituseks, vaid saadud kogemuse põhjal arendatud õppeaineid ja -materjale kasutatakse õppes ka edaspidi. Tudengite tagasiside PPÕ-le on programmijuhtide hinnangul positiivne.

Millist väärtust ootame PPÕ laiendamisest? Meie tudengid sulanduvad lõpetamise järel kiiremini tööellu, õppejõud saavad parema sideme töömaailmaga, tööandjad omakorda saavad anda sisendi õppekvaliteedi ja õppe sisu arendamisse. Inseneriakadeemias on meil võimalus pakkuda töömaailma esindajatele koolitusi või juhendamist, et nende koostöö ülikooliga oleks veel sujuvam. 

Inseneriakadeemiat viiakse ellu Euroopa Liidu meetme „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia arendamine kõrghariduses“ raames. Tegevust kaasrahastab Euroopa Liit.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.