Tervishoid ja haiglaravi on järjest enam seotud nii IT kui ka meditsiinitehniliste lahenduste ja seadmetega. Ilmselt jääksid inimesed kvaliteetsest diagnostikast ja tõhusast ravist ilma, kui arstide kõrval ei oleks meditsiinitehnikuid ja -füüsikuid, kes aitavad protseduure planeerida, keerukaid masinaid töös hoida ja hooldada. Samuti on väga vajalikud e-tervise spetsialistid kes suudavad olla tõlkideks meditsiinipersonali ja IT-spetsialistide vahel ning kes teavad kuidas juhtida muutusi tervishoius.
Hiljuti avaldatud EMORi uuring näitas, et IKT valdkonna kõrval on noorte seas populaarseks muutunud ka tervise õppesuund. Muutuvas maailmas nähakse nii inimese tervist kui tervisemuresid laiemas kontekstis – tervis koosneb füsioloogilise-, vaimse- ja sotsiaalse tervise komponentidest. Seega on vägagi loogiline, et inimese terviseteekonda ei toeta ainult meditsiinipersonal, vaid laiem hulk spetsialiste.
Kutseliste inseneride ja meditsiinifüüsikute järele on nii Eesti tervishoiuasutustes kui meie ettevõtetes suur nõudmine. Eestis on vajadus 150-200 sellise kõrgharidusega spetsialisti järele, millest puudu on ligikaudu pooled. Meditsiinitehnika inseneride ja meditsiinifüüsikute vähesusele juhib tähelepanu näiteks Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 ning "Sõeluuring - uus ajastu kopsuvähi käsitluses. Kopsuvähi sõeluuringu rakendamine Eestis (2024)".
Paljud ei oska tervishoidu IKT valdkonnaga seostada. Kuid tõde on, et tänapäeval on tervishoid tihedalt tehnoloogiatega seotud ning ka IKT valdkonna spetsialistid on tervishoidu tugevalt integreerunud toetades arste ja meditsiinipersonali aina enam.
Inimest saab tema terviseteekonnal nutikate tervisetehnoloogiatega toetada ning tuleviku innovaatilised tervisetehnoloogiad peavad sündima mitte ühe organi keskselt, vaid arvestades terviklikku süsteemi organismi, keskkonna ning evolutsiooniraja tasandil.
Tallinna Tehnikaülikool koolitab juba aastaid meditsiinitehnikuid ja e-tervise eksperte. Õppida saab kahel unikaalsel IKT-ga seotud magistriõppekaval "E-tervis" ja "Meditsiinitehnika ja -füüsika". Viimasel kahel aastal on ülikoolist sirgunud üheksa meditsiinitehnikut ning 27 e-tervise eksperti. Kuid need arvud ei vasta kuidagi turu nõudlusele. Mõlema eriala lõpetajad on tööturul väga oodatud ja kõrges hinnas.
Nii Eesti kui ka maailma tervishoiusüsteem seisab suurte väljakutsete ees: elanike ootused süsteemile on tõusnud, ressursid on piiratud, rahvastik vananeb ja kahaneb. On viimane aeg teadvustada tervishoiuvaldkonna laiapõhjalisust, õppimisvõimaluste variatiivsust ning leevendada sellega täna tervishoius olevaid kitsaskohti ning väljakutseid.