Väljapanek TalTechi peamaja fuajees keskendub ülikooliga seotud autoritele: Enn Vetemaa, Arvo Valton, Aita Kivi, Eduard Tüür, Otto Roots, Mari Saat, Hella-Viiu Riisalu, Birk Rohelend, Jan Kaus, Sulev Oll ja Jaak Jõerüüt. Osa neist jõudis kirjanduseni inseneri- ja majanduserialadelt, osa on hoopis teiste ülikoolide vilistlased, kes töötavad täna TalTechis ja on tuntud ka kirjanikena.

Mitme eesti kirjaniku haridustee algas toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis. Keemiainsener Enn Vetemaa pöördus hiljem kirjanduse ja muusika poole ning kujunes üheks enim tõlgitud eesti kirjanikuks. Mäeinsener Arvo Valton jättis sügava jälje nii eesti proosasse kui ka filmikunsti – just tema stsenaariumist sündis kultusfilm „Viimne reliikvia“.

Kirjanikke sirgus ka majandusteaduskonnast. Emeriitprofessor Mari Saat pälvis ilukirjanduse eest kaks Eesti Kultuurkapitali proosapreemiat. Jaak Jõerüüt on ühendanud loomingut kultuurihalduse, riigikaitse ja diplomaatilise teenistusega, olles ka Eesti kaitseminister ja suursaadik.

Tehnilise taustaga on ka Aita Kivi, Eduard Tüür ja Otto Roots, kes ühendasid inseneritöö kirjanduse, ajakirjanduse ja laulutekstidega. Hella-Viiu Riisalu, endine Virumaa kolledži vanemteadur, on kasvatanud oma proosaloomingu välja teadustöö kõrvalt.

Ka täna ei kirjutata ainult koodi ja valemeid. Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonda juhib Birk Rohelend, tunnustatud romaanikirjanik ja stsenarist. Jan Kaus on ettevõtlusportaali Trialoog keeletoimetaja ning on ise avaldanud ligi kolmkümmend kirjandusteost. Sulev Oll, TalTechi kommunikatsiooninõunik, on pika ajakirjanduskogemusega luuletaja ja proosakirjanik. Samuti tunneb ülikool tihedat seotust Andra Teedega, kes kirjutas näidendi tehnikaülikooli ajaloost, näidend etendub sel suvel.

Eesti kirjanduse päeval avanev näitus kutsub küsima, kas järgmine suurkirjanik istub praegu hoopis majandusloengus, laboris või teeb inseneripraktikal.

Näitus on avatud Tallinna Tehnikaülikooli peahoone fuajees (Ehitajate tee 5) emakeelepäevani ehk 14. märtsini.