Lisaks kandideerisid aastanäituse kategoorias Eesti Rahva Muuseum näitusega „Õige keha, vale keha?“ ja Eesti Kunstimuuseumi KUMU näitusega „Kunst antropotseeni ajastul“. Auhinna võitis KUMU, kuid 19 kandidaadi seast kolme parima hulka valimine on juba võit iseenesest. Muuseumirott on üks suuremaid tunnustusi, mida Eestis muuseum saada võiks.

„Oli suur au olla nomineeritud auhinnale kahe muuseumimaastiku gigandi, KUMU ja ERMiga,“ räägib TalTechi muuseumi juhataja ja näituse üks kuraatoritest Kadri Kallaste. „Veendusime, et kõige suuremat rolli mängib ajaliselt hästi tabatud ja läbimängitud kontseptsioon ning teostus. Seda Ain Toimi näitus praeguses ajahetkes kindlasti on.“

Muuseum ja näitus

Kui üldjuhul algab uue näituse kokkupanemine kontseptsioonist, mille ümber hakatakse näitust füüsiliselt üles ehitama, siis seekord olid esimesena olemas eksponaadid, mis asetati laiemasse teaduslikku konteksti.

Muuseum tutvus mõni aasta tagasi Ain Toimi enda algatusel tema e-jäätmete (vanade tehnikaseadmete) detailidest valmistatud ehete, valgustite ja mööbliga. Kuna eelmine püsiekspositsioon vajas uuendamist, otsustati Ain Toimi loomingust luua kahe püsiekspositsiooni vahele üks huvitav ajutine näitus.

„Kõige keerulisem oli leida vastus küsimusele „Miks just siin?“. Kuna ülikooli muuseum pole kunstigalerii, tuli meil Ain Toimi looming asetada laiemasse teaduslikku konteksti,“ meenutab Kallaste. „Ain Toimi keskkonnahoidlik elufilosoofia ja sellest kantud looming haakuvad ideaalselt ülikooli võetud suunaga rohepöördes ja annavad meile võimaluse teemale läbi oma prisma läheneda.“

Muuseum suhtus ka näituse ülesehitamisse keskkonnasäästlikult. Taaskasutati võimalikult palju eelmisest näitusest üle jäänud materjale ning eesmärgiks oli tekitada kogu protsessi jooksul võimalikult vähe prügi. Selliselt näituse ülesehitamine oli tavapärasest isegi loomingulisem protsess. Näiteks sündis ühest MDF-plaadist, mille keskel haigutas ebaregulaarse kujuga auk, hoopis uus eksponaat. „Meil tekkis mõte, et võiksime selle augu taha tekitada väikese valgustatud piilugalerii, mis oleks märgatav vaid kõige tähelepanelikumale näitusekülastajale,“ selgitab Kallaste. Läbi augu vaadates näeb kompositsiooni seinale kinnitatud Petri tassidest, milles on erinevaid Aini varutud masinadetaile. Neist värvilistest ja kummalistest detailidest valmivad tema töökojas tavaliselt ehted.

Kallaste sõnul täitis muuseum näituse installeerimisega ainult kaks prügikotti, mis on ühe näituse – isegi väikese – ülesseadmisel väga vähe. Lisaks kasutati näituse ruumikujundaja Malle Jürgensoni algatusel ülikooli enda mööbliladudes olevat mööblit, mitte ei hangitud uut. „Saime palju toredat kraami – tahvleid, auditooriumide laudu, ehitusplaate. Saime ülikooli ladudest enamiku vajalikust näitusemööblist. Ülejäänu ehitasime vana püsiekspositsiooni detailidest ja vähesest juurde ostetud materjalist,“ räägib muuseumi juhataja.

Muuseum ja ühiskond

Näitus „Ain Toim. Insenerikunst“ on inspireerinud mitmeid kuraatorituure, üldhariduskoolide külastusi koos õpitoaga ja sügisest saadik on tehtud igakuiselt Ain Toimi juhendamisel e-jäätmete detailidest ehete ja valgustite valmistamise töötubasid. Püsinäituste vaheline „huvitav vahenäitus“ on osutunud nähtuseks omaette ning üle ootuste populaarseks.

Näitus on avatud kevade lõpuni ning selle aja jooksul toimub veel kaks töötuba – märtsis valgustite ja aprillis ehete valmistamise töötuba. Käsil on ka läbirääkimised koostöö tegemiseks Soome Tehnikamuuseumiga.

Pärast muuseumiauhindade jagamist usub Kadri Kallaste, et Tehnikaülikooli muuseum on nüüd kindlasti rohkem „kaardil“. Ka Ain Toim ise paistis õhtul silma, kui oma elukaaslase Pille Tiisiga tantsupõrandal jalga keerutas. „Nemad olid Muuseumiroti gala tantsupõrandal esimene paar ja absoluutne rahva lemmik,“ meenutab Kallaste.

Ain Toimi näitus on avatud 31. maini 2024.

Infot töötubade ja näituse kohta leiab muuseumi kodulehel: www.taltech.ee/muuseum.