TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Site logo

25. oktoobril 2001. aastal panid tollane haridusminister Tõnis Lukas ja vabariigi kolme juhtiva ülikooli rektorid: professorid Jaak Aaviksoo, Mati Heidmets ja Andres Keevallik neljapoolse „Heade kavatsuste protokolliga“ ettenägelikult aluse tehnikaõpetajate ja -õppejõudude koolitamisele Tallinna Tehnikaülikoolis.

Tiia Rüütmann, Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja

Photo credit: Auve Tech

Samas oli see inseneripedagoogika loomise ja arengu seisukohalt laiemas võttes juba tagajärg, kuna 1972. a oli loodud Austrias inseneripedagoogika suurkuju Adolf Melezineki algatusel Rahvusvaheline Inseneripedagoogika Ühing IGIP, mille põhimõtted jõudsid Eestisse alles 1992. a professor Jaak Umborgi vahendusel.

Ministri ja rektorite ühise jõupingutuse tulemusena loodi 2001. a Tallinna Tehnikaülikoolis Eesti inseneripedagoogika keskus, mida asus juhtima Jüri Vanaveski. Oma tegevuse esimestest päevadest peale hakkas keskus korraldama ülikoolis tehnikaõpetajate ja -õppejõudude koolitamist erinevates õppevormides ning arendama inseneripedagoogikat rahvusvaheliste ja kaasaegsete suuniste alusel.

Keskus on siiani jäänud ainsaks rahvusvaheliselt akrediteeritud inseneripedagoogika koolituskeskuseks kogu Baltikumis. IGIP-i poolt välja töötatud tehnikaõpetajate baasõppekava alusel, arvestades meie haridussüsteemi eripära ja nõudmisi, on Eestis koostatud oma õppekavad, mida erinevates õppevormides ja koolituse erinevate liikide nime all on tänaseks edukalt viljeletud juba 20 aastat. Õppekavad on olnud korduvalt ja on praegugi akrediteeritud rahvusvahelise komisjoni poolt kui rahvusvahelise insenerpedagoogi kvalifikatsiooni ING-PAED IGIP taotlemist võimaldav õppekava.

2001-2006 toimus Tallinna Tehnikaülikoolil koostöös Tartu Ülikooliga ühine tehnikavaldkonna õpetajate koolitus, millega pandi alus selle valdkonna populaarsusele vabariigis ja loodi eeldused õpetajaskonna laialdaseks teadvustamiseks enda harimise võimalustest tehnikaõpetuses.

2006-2012 oli Tallinna Tehnikaülikoolil oma, tehnikaõpetajate magistriõppekava, mille konkurss oli läbi aastate üks kõrgemaid ülikoolis. Samal perioodil (2009) alustas keskus koostööd Euroopa Sotsiaalfondi haridusteaduste ja õpetajakoolituse arenguprogrammiga Eduko, ülikoolis loodi õppejõu- ja õpetajakoolituse nõukoda professor Jakob Kübarsepa juhtimisel (2010).

Koostöö programmidega Primus ja Eduko võimaldas kutsuda õppejõude koolitama mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi, kellest tuntumad on olnud professor Robert Felder ja professor Rebecca Brent ning Stephanie Farrell USA-st. Rahvusvaheliste õpitubade traditsioon jätkub – tänavu toimus inseneriteaduskonna toetusel CDIO koolitus, mida viisid läbi professorid Kristina Edström ja Jakob Kuttenkeuler (KTH-st), lähiajal on tulemas professor Dag Wedelini töötuba (Chalmersi Ülikoolist).

Viimane aastakümme on olnud keskusel tihedalt seotud  inseneripedagoogikaalase täienduskoolituse läbiviimisega, võimaldades tegevõpetajatel, õppejõududel ja doktorantidel omandada täiendavat lisaeriala ja ainedidaktilist pädevust ning kutsuda entusiaste muudelt elualadelt omandama pedagoogilise ettevalmistuse algtõdesid koos hilisema õpetajakutse omandamisega. Mõlemad sihtrühmad saavad edukalt leevendada olukorda meie põuasel õpetajaturul. Kokku on aastate jooksul erinevates õppevormides täiendanud ennast inseneripedagoogikaalaselt üle 500 õppuri, mis on oluline lisa tehnika- ja erialaõpetajate koolkonnale. Täna töötab tehnikaülikoolis üle 50 rahvusvahelise insenerpedagoogi kvalifikatsiooniga õppejõudu.

Aegapidi on kasvanud keskuse rahvusvaheline tuntus ja tunnustus. Keskuse juhataja on tänaseks valitud IGIP-i järgmiseks presidendiks. Keskus on kõrgelt hinnatud IGIP konverentside korraldaja (2006, 2015, 2020, 2024). Publitseeritud artiklid on jõudnud enimloetute hulka antud valdkonnas (Researchgate´i andmetel). Rahvusvahelised inseneripedagoogika töötoad on saavutanud suure nõudluse. Keskus on hinnatud partner rahvusvaheliste inseneripedagoogika-alaste projektide tegevuses (ENTER, APPLE, jpt). Nii kollektiivsete (IGIP akrediteeritud koolituskeskused) kui ka individuaalkorras taotletavate  (rahvusvahelise taseme insenerpedagoogid) IGIP-i avalduste läbivaatamisel kasutatakse pidevalt keskuse töötajate abi.

Eesti inseneripedagoogika keskus annab jätkuvalt oma panuse tehnikaõppejõudude ja -õpetajate koolitusse, et aidata tehnikaülikoolil koguda rahvusvahelist tuntust inseneripedagoogika arendamise vallas. Ennekõike aga panustame inseneriteaduskonnas loodud õppearenduskeskuse tegevustesse, et toetada õppejõude inseneri- ja loodusteaduskonnas rahvusvahelisel tasemel.

Pidulik sünnipäevakonverents toimub 28. oktoobril Tallinna tehnikaülikoolis.

Täname kõiki endisi ja praeguseid asjaosalisi nende pühendunud, põhjaliku panuse eest inseneripedagoogika viljelemise ja arendamise vallas!

Loading...