Blended Intensive Program (BIP) on Erasmus+ toetusel loodud õppeformaat, mis ühendab probleemipõhise õppimise ja kombineeritud õppe. Lisaks kümnele TalTechi tudengile osales programmis 18 üliõpilast Aalto Ülikoolist, Tšehhi Tehnikaülikoolist, Kaunase Tehnikaülikoolist, Metropolia Rakenduskõrgkoolist ja Riia Tehnikaülikoolist.

Eelprogramm: ülevaade AI rakendamisest tööstuses eri riikides

Programmi sissejuhatuseks pidid kõik tudengid ette valmistama kuni 10-minutilise esitluse, milles tutvustati näiteid tehisintellekti rakendustest nende koduriigi insenerivaldkonnas. Selline lähenemine aitas võrrelda praktikate mitmekesisust ja tõi esile kultuuridevahelised tehnilised erinevused.

Nädal TalTechis: loengud, laborid ja pilk kohalikku tööstusesse

Tallinnas toimunud programm pakkus põhjalikku ülevaadet AI ja robootika rakendamisest, andmetöötlusest, mehhaanilisest inseneeriast ning tehisintellekti integreerimisest tööstusse. Õppetegevus hõlmas loenguid, töötube, laborikülastusi ja intensiivset meeskonnatööd.

Välisüliõpilased said külastada TalTechi laboreid, kus tutvuti tööstusrobootika, masinnägemise, autonoomsete süsteemide, isesõidukite ja 3D-printimise tehnoloogiatega. Tudengeid juhendasid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja professorid Kristo Karjust, Fjodor Sergejev, Jüri Majak, Bert Joosep Panker ja Mohsen Malayjerdi.

Programmi olid kaasatud ka partnerid ettevõtlusest: tutvustati AI & Robotics Estonia (AIRE) keskust ning külastati Eesti tööstusettevõtteid SAMI, Inission Tallinn ja Ericsson.

Meeskonnatöö: linnaliikuvuse andmetel põhinev AI-lahendus

Nädala keskse ülesandena pidid tudengid looma rahvusvahelistes tiimides lahenduse, mis kasutaks linnade liikluse ja liikumise andmeid. Tudengite ülesanne oli analüüsida neile antud andmeid, ise sõnastada probleem ja välja pakkuda toimivaid ideekontseptsioone.

Juhendaja Mohsen Malayjerdi sõnul oli ülesande eesmärk arendada oskust „õppida õppima“ ning näidata, kuidas kasutada suuri keelemudeleid, Colabi keskkonda ja YOLO platvormi praktiliste probleemide lahendamiseks. Ta rõhutas, et tänapäevased AI-tööriistad võimaldavad üliõpilastel juba ühe nädalaga viia idee prototüübi tasemele.

Malayjerdi sõnade kohaselt oli kõige olulisem meeskondade võime koos töötades kasvatada enesekindlust, jaotada rolle ja töötada nagu väike iduettevõte. Tehnilised oskused arenesid koos meeskonnatöö, suhtlemise ja tootemõtlemisega. „Tudengid kogesid, kuidas tehisintellekt aitab päriselu probleeme süstemaatiliselt lahendada – mõtteviis, mida nad saavad rakendada oma järgmistes projektides ja edasistes õpingutes,“ rõhutas Malayjerdi ülesande kasu. 

Esitlused ja kokkuvõtted

Viimasel päeval tutvustasid meeskonnad oma lahendusi žüriile, kuhu kuulusid professor Fjodor Sergejev, juhendaja Mohsen Malayjerdi ja professor Tauno Otto. Žürii kommenteeris, et tudengite tööd olid suhteliselt võrdsel tasemel head, kuid võidu otsustas läbimõeldum ja terviklikum lahendus. Professor Tauno Otto ütles, et tudengid esialgu kartsid ülesannet, aga kokkuvõtteks ütlesid, et nädala jooksul kuuldu ja ettevõttetes käimine aitas neil selleks väga hästi valmistuda. 

Head emotsioonid ja tagasiside

Tudengitelt küsitud tagasiside põhjal oli üks olulisemaid õppetunde arusaam, kui mitmekülgselt ja lihtsalt saab tehisintellekti inseneritöös kasutada. Samuti toodi esile andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse keskset rolli ning väärtustati ülevaadet, kuidas ettevõtted AI-d täna kasutavad.

Amelija Kalonaitytė Kaunase Tehnikaülikoolist ütles, et teda kutsus osalema eelkõige programmi teema. Ta on varem ka osalenud Erasmuse projektides Lõuna-Euroopas, aga siinse kogemuse juures hindas ta eelkõige sisukust ja tihedat programmi. Ta ütles, et selle nädalaga sai tema jaoks selgeks kindel soov edaspidi rahvusvahelises keskkonnas töötada. „Mulle väga meeldis töötada meeskonnas, kus kõik inimesed on motiveeritud, minu arvates olid tõesti kõik osalejad väga motiveeritud. Nii lihtne oli töötada ja luua midagi, mis on tegelikult ka ühiskonnale väärtuslik.“  

Osalejad mainisid tagasisides ka seda, et Eesti tundub tehnoloogiliselt avatud ja innovatsioonivalmis. Eriti hinnati digitaalse asjaajamise mugavust ning võimalust enamikke toiminguid teha distantsilt.