Inseneriteaduskonna külalised said osa võtta väga mitmest põnevast tegevusest: 

Vineerilaboris tegime palgist vineeri. Külalistel oli võimalik kogu protsessi ja töökäiku oma silmaga näha – kõigepealt võeti üks vees leotatud sangleppa palk, see pandi suurde masinasse, kust treiti hästi õhuke pikk-pikk spoonikiht. Ühest palgist sai umbes 80 meetrit õhukest spooni! Seejärel läks spoon kuivatisse, sest vineeri tegemiseks ei tohi puidu veesisaldus olla rohkem kui 4-6%. Et spooni saaks hakata vineeriks liimima, tuleb spoon lõigata lühemateks juppideks. Seejärel liimitakse 5 spoonilehte omavahel kokku ning vineer pannakse spetsiaalse pressi alla, kus see 180-kraadises kuumuses 7 minutiga vineeriks kokku pressitakse. Ja nii lihtne see ongi, vineer valmis! 

Vineerilaborit külastas ligi 40 inimest, kes kõik said vaadata vineeri valmimise imelist protsessi ning vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Külalised olid põnevil ja huvitatud ning räägiti-küsiti-arutleti väga palju. 
 

Avatud oli ka Ehituse mäemaja – vaid 2 aastat tagasi ehitatud uus ja kaasaegne hoone võttis vastu ehituse katsehallis, kus oli võimalik kuulata ülevaatlikku loengut, mida erinevate võimalustega hoones on võimalik katsetada ning sai ülevaate puidu tuleohutusega seotud katsetest. Pärast seda said huvilised oma käelised oskused proovile panna. Katsetada sai kruvidega puitliite või teipliite tegemist ning neid katsepressiga testida. 

Eriliselt suur huvi oli aga ürituse vastu, kus tegime ise välku ja pauku – seda põnevat nähtust tahtis uudistama tulla üle 80 inimese! Seetõttu jagasime kõik need inimesed neljaks grupiks ning lisaks välgule ja paugule tegime tuuri veel 3 erinevas laboris: 

Kõrgepingelaboris tegime ise välku ning välguga kaasneb ju alati ka üks kõva pauk. Selles laboris  räägiti põhjalikult elektrist. Kui palju kilodžaule sisaldab üks šokolaaditahvel? Aga üks limonaad? Kui palju energiat tuleb  ühest välgulöögist? Kas välgulöök on üldse nii võimas, et seda tasuks kinni püüda, et sellest saadud energiat kasutada? Sellistele põnevatele küsimustele said külastajad ka vastuse. Ühes šokolaaditahvlis on nimelt u 6000 kilodžauli ning kuna välgulöök on nii lühiajaline, siis sealt väga palju energiat kokku ei saagi  – näiteks laboriseade on 40 kilodžauli, mis on pisut alla keskmise tugevusega välk. Välgulööki kinni püüda aga on nii keeruline, et sealt saadud energiahulk tegelikult ei tasu seda tegevust ära. 

Valguslabori külalised said teada, mida koju või tööle valgustit valides tähele panna: tuleb välja, et toimiva lahenduse saamiseks ei tasu esimest ettejuhtuvat lambipirni ostukorvi laduda. Võimsus, värvustemperatuur, valgusvoog, värviedastusindeks – kui kõik need parameetrid on hästi kaalutud, siis ei väsi laste silmad ja me tajume värve õigetes toonides. Saime teada, kui oluline on värelusevaba valgus ning mida tähendab "inimkeskne valgustus". Ebaühtlane valgus põhjustab probleeme nii kodus kui ka kontoris, seega luminofoorlambi vahetamisel leedi vastu tuleb nii mõnigi kord lisaks lambipirnile uuendada ka valgustit!  

Elektromagnetilise ühilduvuse laboris näidati põnevaid mõõtevahendeid ja tutvustati mõõtetulemusi. Milline on seadmete poolt tekitatava elektromagnetmüra katsetamise seadmestik? Millised on  meie ümber oleva elektromagnetvälja mõõtmise vahendid ja kuidas lugeda tulemusi? Laborikülastajad said tuttavaks samas kohas tehtud mõõtmiste tulemustega ja selgeks sai ka asjaolu, et elektromagnetväljade tugevused ei pruugi olla sugugi ohtlikkusele viitavad. Näiteks vahetult elektrikilbi juures on tervise seisukohast ohutu taseme piirini veel 500 –1000-kordne varu! Laboris mõõtetehnika võimaldab mõõta ka mobiilsideteenustega seotud elektromagnetvälju nii, et konkreetse teenusepakkuja sagedusvahemikus kasutatava elektromagnetvälja intensiivsus on eristatav.  

Tööstusrobootika ja masinnägemise laboris oli võimalik tutvuda erinevate tööstusrobotite tüüpidega, näiteks deltarobot, karteesianrobot, liigendrobot ning koostöörobot ehk cobot. Meie laboris oli üles seatud miniatuurne tootmisliin konveieri ja erinevate tööjaamadega. Külalised nägid, kuidas robot söödab tootmisliinile komponente ning ka seda, kuidas robot komponentidest toote ise kokku paneb. Lisaks näitasime, kuidas kahe manipulaatori ja masinnägemissüsteemiga varustatud koostöörobot suudab erineva kujuga detailidel vahet teha ning need vastavalt kujule ära sorteerida.

Päikeseenergeetika materjalide laboris tutvustati seal kasutatavat tehnoloogiat ning materjale. Sai vastused küsimustele, kuidas erinevaid materjale sünteesitakse ning kuidas need materjalid jõuavad lõpp-produktini ehk päikese energial töötava valmisseadmeni. Võimalik oli vaadata meie laboris sünteesitud kristalle nii palja silmaga kui mikroskoobi abil. Lisaks oli äärmiselt põnev näha, millised on silmale nähtamatud osakesed elektronmikroskoobi suurenduse all. Selle aparaadiga võib nanoosakesi näha suisa miljonikordse suurenduse all! Põnev fakt - elektronmikroskoobi all tehtud pildid on suisa nagu kunstiteosed, mille võib vabalt endale koju seina peale riputada! 

Triboloogia ja materjali katsetuste teaduslaboratooriumis sai avastada valguse saladusi ning sai teada, kas kodus leiduvatest jäätmetest võiks leida ka kulda? Tegime ise eksperimente ning selgitasime välja, kuidas valgus käitub erinevate materjalide pinnal ning mille toimel toimub luminestsentskiirgus ehk valguse "püsimine" erinevatel pindadel. Uurisime ka valguse käitumist erinevates tingimustes - kuidas valgus tekib, levib, kuidas valgust saab mõõta ning kuidas saab valgust kasutada erinevates keerulistes aparaatides.

Laboris näidati ka põnevaid katsemasinaid, millega saab määrata esemete vastupidavust ja kulumiskindlust. Samuti sai vastused küsimustele, kuidas materjale siis vastupidavamaks teha. Mida aga teha erinevat tüüpi jäätmetega? Kui kodus jääb üle kangaid, elektroonikat, joogipudeleid, tööriistade lõikeplaadid jne, siis mida nendest teha? Näiteks saab neist valmistada uusi komposiitmaterjale, pakkematerjale, kütuseid, elektroonikakomponente, transpordipeatuste pinke, lõiketööriistu jne.

Kulda on meie kodus leiduvates jäätmetes küll – näiteks elektroonikaseadmetes. Selle kättesaamine on aga kodustes tingimustes siiski natuke liiga keeruline, vaja läheb erinevaid purustus- ja sorteerimismasinaid. 

Tarkade tootmistehnoloogiate ja robootika teaduskeskuses otsisime vastust küsimusele, kas tulevikus hakkame tehaseid ja aparaate juhtima oma kodust? Näiteks on meil üks tehas Austraalias ja teine Prantsusmaal ja meie saame täiesti edukalt seal toimuvat tööd juhtida mugavalt oma kodust Eestis! Meie laboris on üles seatud justkui väike laosüsteem – ise saab vaadata, kuidas masinad ja robotid ruumis liiguvad ning samal ajal saab seda tegevust jälgida ka ekraanilt. Pähe sai panna virtuaalreaalsuse (VR) prillid ja sedasi kaugel asuvas tehases ringi käia ja uurida, mis seal põnevat leidub. Ehk et tulevikus teeb tootmisliin tehases oma tööd, sina aga paned VR-prillid pähe ja saad kogu süsteemi tööd mugavalt oma kodust juhtida. Vinge, eks?
 

Veel said lapsed siin laboris robotile tooteid ette sööta ning AR abil proovida käte ja jalgade liikumist. Käsi või jalgu tuli liigutada sellistesse asenditesse, kus tabatakse lähenevat kuubikut või lülitada sisse tuletornide valgustused.

Aga mis on üldse AR? VR-prillidest on juba paljud kuulnud, aga AR on veidi vähem levinud termin. AR on liitreaalsus, kus virtuaalseid asju näeb reaalses keskkonnas mõne elektroonilise seadme abil. Näiteks nutitelefoni või VR-prillidega saab näha, kuidas hakkaks uus diivan meie elutoas välja nägema või saame kontrollida, kas köögi seina sobib paremini kollane või roheline värv. Tööstusettevõtetes saab AR-lahenduse abil kontrollida, kas elektri- ja õhutoited, võrguühendused, aluspind, liikumiseks vajaminev vaba pind on olemas ja piisavalt ette valmistatud, et saaks uue tootmisseadme paika panna. Ja seda kõike juba enne, kui aparaat on kohale saabunud. Selliselt läheb reaalse masina paikapanek juba väga väikese aja-, energia- ja rahakuluga. 

Virumaa kolledžis sai ise meisterdada kompassi ning tutvustati põnevat tehisintellekti maailma. Kuidas AI-ga muusikat luua või raamatutest kokkuvõtteid kirjutada? Kas tehisintellekt oskab ise retsepte koostada? Aga kui joonistada ise üks pilt, siis kuidas AI selle pildiks teeb? Ning kas teadsid, et AI abiga saab ka keeli õppida? 

Lisaks demonstreeriti veel tarka maja, autot ja robotit ning taaskasutatavatest materjalides sai luua tehisaru ning lapsed said nuputuda, milline see AI üldsegi välja näeb!

Tartu kolledžis sai tutvuda väga erinevate teemadega – virtuaalreaalsuse, termograafia, droonide ja fotogrammeetriaga. Mikroskoopide abil sai tutvuda mullaelustiku põneva maailmaga ning külastada sai kõiki kolledži laboreid. Neid on meil mitu: ehitus, side, elektroonika, tööstusökoloogia, 3D ja droonid. 

Kuressaare kolledž korraldas põneva aarete jahi öö-peituse näol, kus seiklejad said tutvuda kolledži ja meretehnoloogia kompetentsikeskuse ruumide ja laboritega. Külla olid oodatud huvilised igas vanuses ning tegevusi jätkus kõigile. Öö-peitus andis võimaluse lahendada nii loogika- kui loovusülesandeid kolledži ja kompetentsikeskuse eri ruumides. 

Tutvuda sai ka põneva pop pop boat’i ehk pop-pop-paadiga – see on 3d prinditud paat, mis imiteeris aurupaati. Paadile oli külge pandud vasktorust köetav keha ning mis küünla abil hakkas energiat tootma ja pani paadi liikuma.