Tallinna Tehnikaülikoolis toimus koostöös Fontes Alumni Clubi ja Onnineniga inspiratsioonipäev „Arengurakett“, mis tõi kokku tudengid, õppejõud ja kogenud praktikud, et arutleda inseneri rolli üle kaasaegses juhtimiskultuuris.
Sündmuse keskne teema „Kui tehniline tarkus kohtub juhtimisoskustega“ rõhutas, et tänapäeva kiiresti muutuvas inseneeriamaailmas ei piisa enam üksnes tugevast erialasest baasist. Lisaks tehnoloogilisele pädevusele ootavad ettevõtted tulevastelt inseneridelt oskust kohaneda, teha koostööd, suunata meeskondi ning olla ka ise mõjusalt juhitud.
Päeva moderaator, AS Onninen tegevjuht Kuuno Kirspuu, märkis sündmust avades, et Eesti edu võtmeks on tugev insenerikultuur, kus mentorlus on juhtimise lahutamatu osa – ootused peavad olema kõrged, kuid tugi maksimaalne.
Mentorlus kui arengu võtmetegur
Päeva jooksul keskenduti sellele, kuidas mentorlussuhted aitavad inseneridel „orbiidile tõusta“. Arutelusid juhtinud eksperdid, näiteks Fontese juhtivpartner Piret Jamnes ja juhtimismentor Maarja Kaasik-Ots, avasid coach’iva mentorluse olemust ning selgitasid, kuidas see aitab vältida noore inseneri indu tapvat „halli argipäeva“.
Piret Jamnese sõnul on tänapäeva juhtide kõige suurem viga on eeldamine, seda igas vallas – nii oskuste, suutlikkuse ning võimekuse osas. Eeldamine loob soodsa pinnase pettumiseks, kuid juht ei peaks sellesse lõksu kukkuma. Hea juht peab olema ka hea enesejuht ning ta peab ennast pidevalt arendama. Inseneridele sobib mentorlusjuhtumine, sest tegemist on süsteemse lähenemisega ning seal on tegemist inimese analüüsiga. Mentorlusvõtted annavad võimaluse probleeme mitte lahendada vaid ennetada, et säästa ettevõtteid ja meeskondi suurematest muredest ja kahjudest.
TalTechi inseneriteaduskonna arendusprodekaan Tauno Otto andis ülevaate inseneri rollist muutuvas tööstuses ja rõhutas, et „juht“ ei tähenda pelgalt ametinimetust. Juhtimisoskused ei teki iseenesest või üleöö, vaid seda peab õpetama sama teadlikult kui matemaatikat ja tehnilisi oskusi. Kokkuvõtvalt loob tema sõnul tehniline tarkus võimalused, kuid juhtimisoskus realiseerib väärtuse.
Praktilised kogemuslood tippjuhtidelt
Laval jagasid oma kogemusi mitmed valdkonna tipud ja säravad talendid. Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar rõhutas oma ettekandes, et tehnoloogia juhtimine on eelkõige inimeste ja muudatuste juhtimine. Tema sõnul tugineb toimiv organisatsioon kolmele võrdselt olulisele sambale: protsessidele, tehnoloogiale ja inimestele. Kui üks neist jääb nõrgaks, kaob tasakaal ning süsteem ei toimi. Juhi roll on luua lihtsad ja arusaadavad tööriistad, mis aitavad neid kolme elementi koos hoida ja teadlikult juhtida.
Aasta insener 2025 tiitliga pärjatud Cathy-Liis Põlluveer rääkis sellest, kuidas tehniline pädevus võib olla vundamendiks ettevõtlusjulgusele. Ta innustas kuulajaid nägema inseneriteadmisi mitte ainult eksperdi tööriistana, vaid ka võimalusena liikuda edasi asutaja ja otsustaja rolli. Tehniline mõtlemine aitab paremini hinnata riske, teha kaalutletud otsuseid ja luua kestlikku äri. Samuti rõhutas ta, et oluline hetk, millal eksperdist saab asutaja on see, mil inimene tunneb ära oma missiooni – märkab enda ümber midagi, mis ärritab nii palju, et ta leiab enda sees motivatsiooni seda muutma hakata.
Atalanta Systems tehnoloogiajuht Margus Sammelsaar keskendus noorte inseneride juhtimisele eelkõige kiiresti arenevas kaitsetööstuses. Ta tõi esile, et paljude noorte jaoks on esimene töökoht ka esimene kokkupuude juhtimisega, mistõttu puudub neil võrdlus, milline on hea juht. Juhi ülesanne on toetada noori spetsialiste nii professionaalses kui ka emotsionaalses plaanis. Sammelsaar rõhutas, et inseneeria on distsipliin – kindel ja järjepidev tegevus, mida tehakse kokkulepitud reeglite järgi.
Juhtimise juures pidas Sammelsaar oluliseks eeskuju näitamist. Hea juht ei anna lihtsalt ette, vaid mõtleb kaasa, lubab eksida ja otsib koos meeskonnaga lahendusi. Lugupidamine ja vastastikune austus on tema sõnul vältimatud, isegi kui juht ei ole töötaja sõber. Juhi tugevus peegeldub otseselt meeskonna tugevuses – nagu kett, mis on täpselt nii vastupidav kui selle nõrgim lüli.
Sündmus pakkus kuulajatele mitmekülgset ja praktilist vaadet sellele, kuidas tehnoloogia, juhtimine ja inimeste arendamine moodustavad ühtse terviku ning miks just teadlik juhtimine on eduka innovatsiooni eelduseks.
Sild hariduse ja ettevõtluse vahel
„Arengurakett“ ei olnud lihtsalt seminar, vaid sild hariduse ja ettevõtluse vahel, eesmärgiga toetada järgmise põlvkonna inseneride kasvu. Sündmus pakkus stardiplatvormi, kus kohtusid TalTechi tudengid ja õppejõud, Inseneriakadeemia partnerid, ettevõtete esindajad ning Fontese mentorite kogukond.
Lisaks toimus laval paneeldiskussioon „Kes on hea juht?“, kus vahetasid mõtteid ABB Balti riikide finants- ja maajuht Signe Nurms, Bisly tegevjuht ja TalTechi nõukogu liige Ants Vill, aasta tehnikaüliõpilane Vladislav Musakko ning INSÜK-i esindaja Jan Enriko Viidermets. Vestlust modereeris TalTechi Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu. Ühiselt tõdeti, et hea juhtimine ei ole staatiline, vaid ajas arenev praktika, mis algab juba tudengipõlves. Tudengi vaates jäi kõlama mõte, et õppides vastutab noor eelkõige iseenda eest, aga reaalset juhtimiskogemust saab juba ülikoolis näiteks tudengiorganisatsioonidest.
Päeva jooksul tekkinud mõtteid kogusid osalejad ühisesse sõnapilve.
„Arengurakett“ on Fontes Alumni Clubi ürituste sari, mis sel korral toimus esmakordselt koostöös TalTechi inseneriteaduskonna, Inseneriakadeemia ja Onnineniga. Tegevusi kaasrahastas Euroopa Liit Inseneriakadeemia vahenditest.