2022. aasta reaalajamajanduse teaduspreemia pälvinud Chistman Roos räägib intervjuus sellest, mis asi on reaalajamajandus, kuidas seda igapäevaelus kasutame ning ka reaalajamajanduse lahenduste kaudu rohepöörde kiirendamisest.
Mida Teie magistritöö uuris?
Magistritöö uuris eelkõige reaalajamajanduse nähtust ning ühte selle võimalikku rakendusviisi, mille abil saaks tõhustada CO2 heite vähendamist. Eesmärk oli leida seoseid, kuidas reaalajamajanduse printsiipide abil panustada kestliku arengu eesmärkide (SDG) saavutamisse, pakkudes välja ka kontseptuaalse raamistiku eri tegevusteks.
Kellele ja miks reaalajamajanduse valdkond oluline on?
Kui algselt oli reaalajamajanduse valdkond oluline eelkõige ettevõtjatele äritegevuse ja raamatupidamise automatiseerimiseks, siis nüüd on selle olulisus kandunud laiemale pinnale. See aitab ka riigisuunalist aruandlust automatiseerida, vähendades seeläbi ka ebavajalikku bürokraatiat.
Reaalajamajandus väljendub ka näiteks e-arvete ja e-kviitungitena. Lõpptarbijate jaoks kujutab see näiteks välkmakseid ja tulevikus miks mitte ka sellist tagasisidesüsteemi, mis aitab neil reaalajas teha paremaid majandusotsuseid.
Millised olid magistritöö põhijäreldused?
Olgugi, et reaalajamajanduse termin on olnud kasutusel juba pisut üle 20 aasta, on see siiani leidnud üsna vähest akadeemilist käsitlust. Üheks peamiseks esile toomist väärivaks järelduseks on see, et reaalajamajanduse alusprintsiipide kirjeldusele vastavat riigi majanduse juhtimise kontseptsiooni katsetati juba 1970-ndate aastate Tšiilis, mis faktiliselt nihutab selle nähtuse käsitlust senisest oluliselt varajasemasse perioodi. Toonase projekti "Cybersyn" küberneetikal põhinevad toimepõhimõtted said ka aluseks nn sümpaatilise tagasisidesüsteemi kontseptsiooni loomisele.
Kas ja kuidas panustab süsinikuheitme vähendamise sümpaatiline tagasisidesüsteem rohepöörde võimalikusesse?
Esmalt tuleks muidugi defineerida, mis üldse on rohepööre. Kui üheks pöördepunktiks lugeda näiteks CO2 heitme neutraliseerumist (emissioon vs sidumine), siis sümpaatiline tagasisidesüsteem aitaks emissiooni osalistel teha keskkonnale kasulikumaid otsuseid. Keeruliselt kõlava mõiste taga peitub aga küllaltki lihtne süsteem.
Mõte seisneb selles, et toote või teenuse väärtus- ja tarneahelast kokku seotud andmete põhjal tekiks majandusotsuste premeerimis- või heidutusloogika, mis kujutabki endas 'sümpaatilist tagasisidesüsteemi'. Näiteks, kui tarbida süsnikneutraalset või veel rohelisemat toodet-teenust, siis leiab see premeerimist lõpptarbija tasandil. Tulemuseks oleks kiirem rohepöörde suunas liikumine, sest lõpptarbijad on paremini motiveeritud.
Christman Roosi kaitstud magistritööga saab tutvuda siin:
Töö juhendajaks oli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi vanemteadur ja KU Leuveni külalisprofessor Veiko Lember.