2009. aastal tunnetasid IT kõrghariduse juhid selget vajadust teha valdkonnas samasugune hüpe nagu Tiigrihüpe tegi üldhariduses. Nii sündis „Eesti IT Akadeemia koostöömemorandum”, mille eesmärk oli viia Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alane kõrgharidus uuele, rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele.
Gert Jervan, IT-teaduskonna dekaan | Foto: TalTech
IT Akadeemia (ITA) idee sünni ja memorandumi taga olid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Eesti Arengufond.
Esmased mõtteharjutused hõlmasid nii eraldi ülikooli loomist (nagu seda on Kopenhaageni IT Ülikool Taanis) kui ka kõiki teisi koostöömudeleid, et IT kõrgharidust talveunest üles raputada. 2011. aastal jõuti IT Akadeemia programmi kinnitamiseni, mille põhifookuses oli n-ö fookusõppekavade arendamine. Välja valiti kuus fookusõppekava, nendest kolm TalTechis (üks bakalaureuse- ja kaks magistriõppe tasandil). Samuti lepiti kokku nii doktorantuuri toetamises kui ka mitmesugustes seire- ja turundustegevustes.
Eesmärgipõhine juhtimine
IT Akadeemia tõi kaasa põhimõttelise muutuse õppekavade arendamise ja juhtimise süsteemis. Tekkis programmijuhi institutsioon ning igale kavale loodi programminõukogud. See kõik toimus umbes viis aastat enne TalTechis toimunud õppekavade ja õppeprotsessi reformi, kus kogu ülikool läks üle õppeprogrammide põhisele juhtimismudelile. Üheks oluliseks sisuliseks muutuseks, mille ITA esile kutsus, oli eesmärkidest lähtuv juhtimine. IT Akadeemia programmile loodi HITSA (Hariduse Infotehnoloogia SA) juurde juhtkomisjon, mis koosnes era- ja avaliku sektori esindajatest ning hakkas regulaarselt monitoorima fookusõppekavade hetkeseisu. Fookusõppekavade arendamisel oli seitse eesmärki, mille täitmine või mittetäitmine mõjutas vastava ülikooli rahastust. Iga aastaga vähenes baasrahastamise osakaal ning suurenes eesmärkide täitmisest sõltuv tulemusrahastamise osakaal, ulatudes meetme lõpus 2020. aastal 40 protsendini.
Õppekavade arendamisega seotud eesmärkidest kolm olid seotud õppetöö kvaliteediga ja lõpetajate teadmiste vastavusega tööjõuturu ootustele. Tagasisidet võeti tudengitelt, lõpetajatelt ja tööandjatelt. Mõõdeti ka rahvusvahelise kogemusega õppejõudude osakaalu. Kolm täiendavat eesmärki olid seotud lõpetajate arvu tõstmisega, kusjuures väärtustati igat lõpetajat, sõltumata õpingutele kulunud ajast. Lisaks oli oluline eduka lõpetamise järel Eestisse jäänud välismaalaste osakaalu kasv, samuti oli tähtis tulemusindikaator ülikoolide panus IT valdkonna õppe rahastamisse.
ITA suurendas fookusõppekavadel rahastust tudengi kohta ligemale kahekordseks, mis andis programmijuhtide käsutusse olulise lisaressursi. See võimaldas ülikoolis hoida ja ka ülikooli tuua uusi tugevaid õppejõude ja tegeleda väljalangevuse vähendamisega läbi tudengite nõustamise, sotsialiseerumise ja ühisürituste, abiõppejõudude pakkumise jmt. Kindlasti oli oluline mõju ka IT Akadeemia stipendiumitel edukamatele tudengitele. Ingliskeelsed kavad said vajalikku tuge IT Akadeemia välisturunduse kampaaniatest. Arvestades aga meetme rahastusloogikat, mis tugines tugevalt tulemusrahastusele, siis oli vajalik tegevuste põhjalik mõtestamine ja pikaajaline planeerimine, mis viis kogu õppetöö kvalitatiivselt täiesti uuele tasandile.
Teadusmeetme käivitamine
2018. aastal käivitati täiendavalt ITA teadusmeede, mille eesmärgiks on Eesti majanduse ja laiemalt kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamine läbi IKT targema kasutuse, IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine prioriteetsetes teadussuundades ning teadus- ja arendustegevuse sidumine õppetegevusega kõigil kõrghariduse astmetel. Meetme raames on TalTechis loodud kaks uut uurimisrühma, välja arendatud üks uus valdkondlik kompetentsikeskus ja värvatud kümneid uusi doktorante (loe täpsemalt siit).
IT Akadeemia on olnud üks paremaid näiteid sellest, kuidas kolm osapoolt – ülikoolid, riik ja erasektor – on suutnud töötada ühise eesmärgi nimel, ning ITA-st on tänaseks kujunenud koostööplatvorm. Kuigi TalTech ja Tartu Ülikool on programmi vaates konkurendid (arvestades tulemusrahastuse loogikat, mis toimib ka teadusmeetme raames), siis siinkohal võib julgelt väita, et eluterve konkurents on edasiviiv jõud. Mõlemad ülikoolid panustasid kõvasti õppekavade uuendamisse ning sisulisele koostööle ühisõppekavade juures. Kuigi TalTechis puudutas ITA programm otseselt ainult 20–30% IT-tudengitest, siis programmi kaudne mõju oli kindlasti oluliselt laiem ning mõjutas kogu valdkonna õppeprotsessi ja -kvaliteeti. Teadusmeetme raames on võimendust saanud enamik meie teadusgruppidest.
ITA on olnud tõestuseks ka sellele, et motiveeritud erasektori tugeval kaasamisel on võimalik suunata riiki tegema strateegiliselt tähtsaid otsuseid. Kõrghariduse ja teaduse areng ei ole ainult ülikoolide probleem ning parima tulemuse saavutamiseks peavad nende arendamisse panustama kõik ühiskonna osapooled.