Tallinna Tehnikaülikool

Tehnikaülikool on läbi aegade olnud hästi lähedalt seotud Eesti tööstusega. Juba 1960. ja 1970. aastatel oli siin väga palju tööstusuuendusi. Samast mõttest ja tuulest kantuna võtsime IT-teaduskonnas juba mõned aastad tagasi eesmärgi olla hea partner nii era- kui ka avalikule sektorile. Käivitasime esimesed koostööprojektid tööstusega, mida rahastati mitmete klastrite meetmete kaudu.

Viimaste aastate nutika spetsialiseerumise toetusmeetmed on koostööd tugevdanud. Näeme selgelt, et Eesti ettevõtetel pole nii palju investeerimisvõimekust, et teadus-arendustegevusega oma vahendite eest tegeleda. Aga läbi top-up finantseerimisskeemide oleme jõudnud seisu, kus ettevõtetel on huvi ja vajadus keerukamate projektide vastu. Võin siin nimetada mõne aasta tagust Targa töörõiva projekti, aga ka viimase aja piiriüleste tollideklaratsioonide vormistamise projekti. Need kõik on saanud väga praktilise väljundi.

Ettevõtted on näinud, et üksinda nad ei suuda teadusega seotud ette võtta, küll aga koostöös ülikoolidega, kes on eelkõige know-how toojad. Arvan, et oleme ülikoolina ettevõtteid väga palju aidanud. Aga samas ei tohi me unustada, et ülikooli roll ei ole olla arenduspartner, tegeleda igapäevaste projektide elluviimisega. Meie põhitugevus on ennekõike ettevõtete konsulteerimine, neile selle teadmise andmine, mis aastate jooksul on ülikoolis talletunud.

Meie suur huvi on, et ettevõtted oleksid meie partnerid ka tulevase tööjõu arendamisel. Hea näide on pikaajaline koostöö Teliaga, kes rahastab mitut doktoranti, tugevdades nii konkreetset teadusvaldkonda, professuuri 5G valdkonnas. Aga samasuguseid näiteid on ka teiste ettevõtetega. Nad panustavad, et meie õpe ja arendus oleksid kaasaegsed ja  esindatud oleks kõik viimased tehnoloogiad.

Tallinna Tehnikaülikoolis püüame kokku siduda erinevaid valdkondi. Õnnestub see paremini või halvemini, aga ilmselgelt on meie suur eesmärk mitte jääda kinni oma silotornidesse. Hea näide on siin ka IT-teaduskond; meil kombineeruvad ühelt poolt elektroonika, teiselt poolt tervis, lisaks veel andmed. Nende põhjal oleme loomas väga huvitavaid õppeprogramme, aga ka teadus-arendusprojekte. Koos toimivad väga erinevad valdkonnad, see on ka üleilmne suundumus. Küsimus on aga, kes suudab selle kõige paremini ära teha.

Tehnikaülikoolis on väga suur rõhk kaasaegse linnakeskkonna arendamisel. Siin kohtuvad väga erinevad tehnoloogiad: IT, inseneeria, logistika, majandus, arhitektuur jne. Praegu ehitame linnakusse väikese linna mudelit, kuhu jooksevad kokku erinevad teenused ja platvormid. Loome siia ka täiesti eraldi 5G võrgu, mis hakkab olema testplatvorm kõikidele, kes tulevikus hakkavad linnas teenuseid arendama. Siin saavad nad arendada täpselt samasuguseid teenuseid nagu tulevikus ükskõik millises teises paigas. 

Tehnikaülikooli üks tugevusi on kindlasti side haiglatega. Meil on koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru keskhaiglaga. Pärnu haigla on väga suurt huvi näidanud. Selle kõige tulemusena saavad siin kokku arstid, tehnoloogiainimesed, miks mitte ka majandusinimesed, tekivad uued huvitavad lahendused alates e-tervisest ja lõpetades intelligentsete ortoosidega.

Minu meelsest on Tehnikaülikooli üks ilmselgeid tugevusi, et me panustame ühiskonna tervemana püsimisse, aga ka ühiskonda tervikuna. On ju ühiskonna teenimine üks ülikooli rolle. Ja seda üritame me täita võimalikult hästi.

Laeb infot...