Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht Doris Põld kinnitab, et olukord pole katastroofiline, vaid näitab tööjõuturu tasakaalustumist. “Kui varem otsis töö tegijat, nüüd on vastupidi. Kuid tehnoloogiliste oskustega inimesi on ikka puudu ja neid on vaja rohkem kui kunagi varem.” Põllu sõnul töötab Eestis 60% IT-kompetentsiga inimestest IKT-sektoris ja 40% kuskil mujal, mis kinnitab, et IT-oskused on muutumas järjest universaalsemaks.

SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samal ajal on Töötukassa andmetel sektoris ligikaudu 1000 töötut. Kutsekoja arendusjuht Urve Mets tõdeb, et küsimus pole ainult kvantiteedis, vaid kvaliteedis. “Spetsialisti oskuste palett peab laienema. IT ei saa olla ainult IT-ettevõtete pärusmaa, vaid põimitud iga ettevõtte ja selle töötajate kompetentsidesse. Ideaalis peaks igal organisatsioonil olema tehnoloogiline võimekus.”

Tööandjad ootavad enamat kui lihtsalt IT-oskust

Coop Panga IT-juht Martin Kuustik kinnitab, et vajadus IT-oskustega inimeste järele on endiselt suur. Samas ei piisa enam üksnes tehnilistest oskustest – tööotsijalt oodatakse oskust mõista äriprotsesse, näha oma tegevuse mõju suuremas süsteemis, loogilist ja kriitilist mõtlemist ning erinevaid pehmeid oskuseid. 

Ootused IT-töötajatele on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Martin Kuustiku sõnul ei ole tänapäeva IT-spetsialist enam pelgalt funktsioonipõhine teostaja, vaid inimene, kes peab mõistma suuremat pilti. “Tal peab olema arusaam, miks midagi tehakse ja kuidas see sobitub äriprotsessidesse. Tiimitöö- ja suhtlemisoskus, loogiline mõtlemine ja võime ise õppida on muutunud vältimatuks.”

Seda muutust arvestavad üha rohkem ka kõrgkoolid. TalTechi bakalaureuseõppe prodekaan Birgy Lorenz märgib, et ülikoolidiplom on nüüdseks miinimumnõue. “See on norm, mitte eelis. Me panustame tööturu ootustele kompetentside osas süsteemselt. Häkatonid, rahvusvaheline koostöö ja projektipõhine õpe on üha tugevam osa meie õppekavadest.”

Ülikoolidiplomil on jätkuvalt väärtus, sest see näitab, et inimene suudab midagi lõpule viia. Samas on Kuustiku sõnul oluline, et tööandjad annaksid noortele aega ülikool lõpetada, mitte ei nopiks neid liiga vara tööle. “On normaliseerunud, et tudengil lastakse õpingud lõpuni viia. Samal ajal on IT-sektor avatud ka neile, kes on valdkonda jõudnud ümber- või täiendõppe kaudu ehk teed tehnoloogiamaailma on mitmekesised ja üks kindel rada ei ole enam ainus võimalus.”

Innovatsioon nõuab kõrgemalt haritud inimesi 

Kuid kui kasvatada innovatsiooni ja viia Eesti majandust järgmisele tasemele, ei piisa ainult rakenduskõrgharidusest. Urve Metsa sõnul vajab Eesti rohkem magistri- ja doktorikraadiga eksperte, eriti tehisintellekti ajastul. “Kui tahame, et Eesti pakuks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi lahendusi, siis vajame sügavat arusaama nii tehnoloogiast kui ka äriloogikast.”

Doris Põld lisab, et kõrgem haridustase on vältimatu, kui soovime liikuda edasi ettevõtete lisandväärtuse loomisel. “Eesti ei ole enam ammu lihtsalt odav allhanke maa. Tahame ise luua, mitte ainult teiste ideid ellu viia. Ja selleks on vaja kõrgelt haritud inimesi, kes suudavad juhtida innovatsiooni ja mõelda piiriüleselt. Seni, kuni ainult siseturul teenuseid pakume, raha juurde ei teki. Me peame looma midagi, mida maailm vajab.”

AI areng toob kaasa lisasurve valdkondade üleselt. Kui tehnoloogia suudab teha lihtsamaid toiminguid, peab inimene suutma seda juhtida ja mõtestada. “AI ei võta meilt tööd ära,” rõhutab Põld, “vaid muudab töö keerukamaks ja nõuab rohkem teadmisi. Inimesed peavad olema võimelised juhtima, suunama ja hindama tehnoloogiat ja see eeldab kõrgemat haridustaset ja oskuste mitmekesisust.”

Eesti IT-sektori suurim väljakutse ei ole mitte töökohtade nappus, vaid oskuste sobivus. Haridusasutused on nende muutustega üha paremini kaasa liikumas, kuid et tagada Eesti konkurentsi- ja innovatsioonivõime ka tulevikus, tuleb jätkuvalt panustada mitmekesisesse, sügavasse ja paindlikku tehnoloogiaharidusse.