Iti-Riin Jaagant on Lõuna-Eestis pärit neiu, kes õpib TalTechis teisel kursusel rakendusfüüsikat. Vabal ajal tegeleb ta aktiivselt joogaga, talle meeldib käia looduses jooksmas ja klaverit mängida. Oluliseks kohaks oma igapäevastes toimetamistes peab ta enesearengut igas eluvaldkonnas.
Rakendusfüüsika tundub kui laua taga valemite lahendamine. Mida see päriselt endast kujutab?
Enamjaolt see seda ongi. Nuputamine ja mõtisklemine vaheldub lahenduste leidmise ja avastamisrõõmuga, kasuks tuleb kannatus ning oskus keskenduda. Võib küll jääda mulje, et on kuiv ja ühepalgeline, kuid tegelikult on eriala hästi mitmetahuline, integreeritud keemiast füüsikast, informaatikast, matemaatikast ja elektroonikast. Minu jaoks on füüsika õppimine paeluv, arendav hobi, millesse ma suhtun enamalt kui lihtsalt igapäevasesse kohustusse.
Mis Sind selle eriala juures kõige rohkem köitis?
Ilmselt see sõna “rakendus” eriala nimes. Huvi õppida natukene teooriast kaugemale, näha, kus ja kuidas üldse seda kõike kasutada saab. Samuti on imponeeriv, et ma ei õpi konkreetset ametit ning ma ei ole ühiskonna poolt kohustatud pärast lõpetamist astuma kindlaid samme. See annab piisavalt suure vabaduse võtta vastu elus erinevaid väljakutseid.
Kes Sinust pärast lõpetamist saab?
Keskkoolist on mulle sümpatiseerinud mõte õpetamisest. Eelkõige sellepärast, et läbi seletamise kinnistuvad mulle endalegi teadmised paremini ja lastega saab palju nalja. Samuti soovin kaasa aidata Eesti haridussüsteemi uuendamisele. Samas tunnen, et seda päris Minu töökohta ei ole veel leiutatud ning arvatavasti loon oma ameti ise, sellise, kus saaksin maailmale panustada enda moodi.
Mis on järgmine suur läbimurre, mida huviga ootad?
Avastus meie aju kohta. Teadlased ei ole veel suutnud lõpuni ära põhjendada näiteks seda, miks me magame ja mis sel ajal meie ajus ikkagi toimub. See tundub hästi põnev maailm.
Mis on olnud kõige põnevam teadmine, mida oled sel erialal õppides saanud?
Mõistan nüüd, kuidas mõningad seadmed/masinad töötavad. Näiteks mikrolaineahi või kopeerimismasin. Või hoopis polaroidkaamera. Need on igapäevases rakenduses olevad esemed ja tihtipeale ei mõelda sellele, mis seal sees täpselt toimub.
Üks soovitus noorele, kes kaalub sellele erialale õppima tulemist?
Üks hea viis on kirja panna kõik plussid ja miinused, mis otsuse tegemisel tekivad. Variant oleks leida huvipakkuvate erialade tudengid ning kirjutada neile otse, et täpselt teada saada, mis värk on. Lõpliku valiku soovitan langetada ikkagi enda südamehääle järgi.
Kus ja kellena selle eriala lõpetajad töötavad?
Tegelikult on variante üsna palju, alustades teadustööst Eestis ja välismaal kuni pedagoogini. Edasi minnakse ka IT-firmadesse või inseneriks. Füüsikud oskavad probleeme natukene teise nurga alt vaadata ja lahendada ning on nõutud just eelpool mainitud erialadel. Tean ka vilistlasi, kes on loonud oma firma, tootmaks näiteks klaasisiseste pingete mõõteseadmeid, mis on väga hinnatud seade autotööstuses.
Millise avastuse eest Sa tahaksid saada Nobeli preemia?
Võibolla mitte niivõrd avastamise, vaid oma tegude eest. Ma tunnen suurimat rõõmu, kui olen suutnud midagi maailma muutvat ellu viia, mille tulemusena sulavad ühiskonnas pinget ja kitsaskohti tekitav lumi ja jää.
Rakendusfüüsika õppekava on suurepärane valik, kui huvitud uute ja innovatiivsete lahenduste loomisest. Siit saad interdistsiplinaarse hariduse, mis annab sulle analüütilise mõtlemise ja probleemilahendamise oskuse, mida hindavad väga erinevate valdkondade tööandjad. Rakendusfüüsika on hea valik ka siis, kui tahad õppida mõnd inseneriala, kuid sa pole veel päris kindel, millist täpsemalt. Rakendusfüüsika erialal saad kolme aasta jooksul sedavõrd universaalsed teadmised, et sinu edasiõppimisvõimalustel pole sisuliselt piire – meteoroloogiast materjaliteaduseni, biofüüsikast okeanograafiani, majandusfüüsikast osakestefüüsikani. Tutvu õppekavaga lähemalt: www.taltech.ee/rakendusfuusika