Uurisime doktoritöö autori käest lähemalt doktoritöö fookusteema ning ka väitekirja valmimise protsessi kohta. Loe intervjuust, mida doktoritöös uuriti ning millised järeldused töös tehti, aga ka doktoritöö valmimise protsessi kohta.

Mida oma doktoritöös täpsemalt uurisid?

Euroopa Liit toetab regionaalseid ja kesktasandi valitsusi nende TAI tegevustes, pakkudes neile nii finantsilist toetust kui ka poliitikanõu läbi ühtekuuluvus- ja struktuurfondide. Selle eesmärgiks on saavutada liiduüleselt majanduslik konvergents kohapõhisel viisil. See tähendab, et poliitikameetmete väljatöötamisel tuleks arvesse võtta piirkondlikke erinevusi (vajadused, väljakutsed, võimalused). Selline lähenemine nõuab omakorda avatust eksperimenteerimisele, sest erinevad piirkondlikud vajadused nõuavad erinevaid lähenemisi. Tarvis on ka pidevat poliitikatest õppimist, sest vajadused muutuvad ning mittetöötavate lahenduste asemel tuleb mõelda uute võimalike lahenduste peal. Vaja on ka koordineerimist ja koostööd paljude osapoolte vahel.

Varasemad uuringud on näidanud kui suureks väljakutseks on Euroopa Liidu liikmesriikidele järgida mitte ainult formaalseid reegleid, vaid ka tegelikke Euroopa Liidu regionaal- ja TAI poliitika põhimõtteid, mis soosivad eksperimenteerimist, koordineerimist ja koostööd peamiste osapoolte vahel ning pidevat poliitikatest õppimist. Eesti on väga hea näide Euroopa Liidu liikmesriigist, kes seisab silmitsi eelpool mainitud väljakutsetega ja kus keskvalitsus on kohapõhist lähenemist suuresti eiranud.

Samas pakub Eesti vastuseid ka küsimusele, mis on oluliselt vähem tähelepanu saanud kui peaks: kuidas kohapõhised innovatsiooni toetavad tegevused tekivad suuresti keskvalitsuse poolt juhitud kohapimeda TAI poliitika kontekstis? Suuremates omavalitsustes on kohapimeda TAI poliitika juures tekkinud erinevad innovatsiooni toetavad tegevused ju keskvalitsusest sõltumatult.

Miks see valdkond oluline on, näiteks kohaliku omavalitsuse või kodaniku vaatest?

Innovatsioonipoliitka kujundamise eest vastutavatele inimestele on see töö kasulik, kuna näitab, et KOV-id suudavad pakkuda häid võimalusi tehnoloogiate arendamiseks Eestis, mis seotud avalike teenuste ja taristuga. Küsimus ongi see, et kas see peaks sõltuma ainult EL-i rahastusallikatest nagu nt Interreg ja Horizon või saab riik siin mingite meetmetega appi tulla.

See on ju pikalt Eestis aruteluks olnud, et kuidas kohalik teadus- ja arendustegevus toodeteks muuta. KOV-idele näitab see doktoritöö, et nad peavad enam tähelepanu pöörama sellele, millistes rollides nad taolistes projektides osalevad. Eesmärk ei peaks olema uute tehnoloogiatega eksperimenteerimine ainult eksperimenteerimise pärast. Eesmärgiks peaks olema võimalusel ka nende kasutusse võtmine, mis omakorda peaks parendama teenuste pakkumist. Selleks peaksid KOV-id taolistes projektides kandvamat rolli omama kaasates just neid allüksuseid või neile kuuluvaid ettevõtteid, kes lõpuks vastavat teenust pakub.

Millised on Sinu doktoritöö põhijäreldused?

Euroopa Liidu nutika spetsialiseerumise initsiatiiv ei ole Eestis kaasa toonud kohapõhist lähenemist innovatsioonipoliitikale. Samas me näeme, et suuremates omavalitsustes nagu Tartus, aga eriti Tallinnas on keskvalitsusest sõltumata tekkinud terve hulk kohapõhiseid innovatsioonialgatusi, mis on rahastatud läbi erinevate Euroopa Liidu meetmete nagu Horizon ja Interreg. Need on omakorda tihti seotud avalike teenuste ja infrastruktuuri arendamise/parendamisega.

Me näeme ka seda, et need algatused on aidanud kohalikel ettevõtetel arendada ja katsetada oma lahendusi. Huvitav on aga see, et paljud taolised projektid on tegelikult algatatud Helsingi-Uusimaa regioonis asuvate (rakendus)kõrgkoolide või vahendaja rolli täitvate organisatsioonide poolt. Viimase tüübi alla kuulub nt Helsingi linna omanduses olev Forum Virium Helsinki, mille eesmärgiks on aidata arendada sealseid avalikke teenuseid ja linnaruumi läbi innovatsiooni toetavate projektide, mis samal ajal pakuks võimalusi ka kohalikele ettevõtetele oma tooteid ja teenuseid arendada. Doktoritöö juhib tähelepanu ka sellele, et tänu sellisele piiriülesele koostööle võime me Tallinnas näha poliitikatest õppimist, kus Tallinn ise proovib üha enam Helsingi linnast eeskuju võtta ja sarnastel viisidel innovatsiooni toetada.

Kas Sul doktoritööst lähtub ka mõni soovitus?

Toon oma doktoritöös välja selle, et taoliste projektide puhul tuleks enam tähelepanu pöörata nende disainile. Suuresti tähendab see seda, et rohkem tuleb mõelda tööjaotuse peale. Toon ka praktilise näite - Tallinnas on aastate jooksul toimunud mitmeid innovatsiooniprojekte, kus eesmärgiks on olnud isejuhtivate busside piloteerimine. See on iseenesest väga tore. Nii mitmedki neist projektidest on aidanud Tehnikaülikoolil arendada kompetentsi antud valdkonnas. Samuti on meil hulk ettevõtteid, kes on nende projektide abil oma tooteid ja teenuseid arendanud (AuveTech, Modern Mobility, Bercman Technologies jt).

Kui aga mõelda ühistransporditeenuse peale Tallinnas, siis selle peamiseks pakkujaks on omavalitsus läbi TLT. Viimane pole mitte üheski isejuhtivate busside projektis partneriks olnud, mis omakorda pole neil võimaldanud saada teadmisi selle uue tehnoloogia kohta. See aga võib aeglustada tulevikus selle tehnoloogia kasutuselevõttu. Norras on selle peale mõeldud. Seal on praegused ühistransporditeenuse pakkujad alati projektidega tihedalt seotud olnud ja vaadates mis seal praegu toimub, siis ma arvan, et nad suudavad selle tehnoloogia ka kiiremini igapäevasesse kasutusse võtta kui meie.

Kuidas doktoritöö kirjutamise protsess läks, kas jäid rahule?

Doktoriõpingud oli põnev aeg, töötasin selle perioodi jooksul mitme erineva projektiga. See võimaldas mul näha, mis teistes lähiregioonides minu doktoritöö kontekstis toimub. Samuti oli mul võimalus panustada isejuhtivate busside projektidesse, mille raames ka Tallinnas neid piloteeriti. Nagu mu juhendaja professor Erkki Karo ütles: oluline on mõista nii innovatsiooni toetavaid poliitikaid kui ka seda, kuidas töötavad tehnoloogiad ja milline on nende mõju.

Viimaks - mis tunded Sind pärast doktoritöö kaitsmist valdavad?

Vahetult peale doktoritöö kaitsmist olin ma esialgu sõnatu. Siiamaani pole tegelikult päris kohale jõudnud, et see periood minu elust on läbi. Samas mõtlen juba järgmiste väljakutsete peale ja tulevad aastad saavad olema huvitavad, kuna mitu ägedat projekti on peale tulemas.

Jaanus Müüri kaitstud doktoritööga saad tutvuda siin.