Akadeemik Jakob Kübarsepp on inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur ja emeriitprofessor.

Kuidas jõudsite Tallinna Tehnikaülikooli tööle?

Töö algus Tallinna Tehnikaülikoolis (toona TPI) langes kokku aspirantuuri algusega 1975. aasta sügisel. Enne seda töötasin viis aastat teadusaparatuuri konstruktorina Eesti Teaduste Akadeemia Spetsiaalses Konstrueerimisbüroos (SKB). TPI-s alustasin nooremteaduri ametikohal. Olen töötanud peaaegu kõikidel akadeemilise karjääri ametikohtadel: nooremteadur, vanemteadur, assistent, dotsent, aseprofessor, professor, dekaan, prorektor.

Mida siin töötamine on teile andnud?

Tehnikaülikoolis olen saanud laiapõhjalise kogemuse teadlase, õppejõu ja juhina. Töö jooksul on kogunenud teadmisi ja suutlikkust neid rakendada nii Eesti kui ka rahvusvahelisel kõrgharidus- ja teadusmaastikul. Olen osalenud mitmetes koostööprojektides ja jaganud teadmisi järgmistele põlvkondadele – doktorantidele ja magistrantidele.

Poole sajandi jooksul on ülikoolil olnud hulk rektoreid ja reforme. Milline ajastu on olnud kõige ilusam?

Selgemalt eristuvad kolm perioodi. Esiteks algus 1970ndatel, mil sain süveneda teadustöösse. Siis 1990ndate keskpaik, mil mind valiti mehaanikateaduskonna dekaaniks – kuigi polnud selleks veel päriselt valmis, pakkus aeg ja kolleegide toetus olulise arengu. Ja kolmas periood aastast 2000, kui alustasin prorektorina. See oli pingeline ja põnev aeg, mil viidi ellu suur osa reformidest. Kõige mõjuvam oli just esimene kümnend uuel aastatuhandel, nn nullindad.

Milline on olnud kõige parem õppetund töisest ebaõnnestumisest?

Ebaõnnestumisena meenub Tehnikaülikoolis arendatud kulumiskindlate kergkomposiitide kasutamine rehvinaastudes. Kuigi toode oli tehniliselt edukas, ei jõutud masstootmiseni, olemasolevad tootmisviisid ja kasum olid piisavaks takistuseks. Õppetund: teadusest tootmiseni jõudmine võib osutuda majanduslikel põhjustel väga vaevaliseks.

… ja suurim õnnestumine, mille üle olete uhke?

Suurimaks õnnestumiseks pean arenguid kvaliteedi ja rahvusvahelistumise valdkonnas. Tehnikaülikool oli Eestis esimene, kus arendati ja käivitati õppetegevuse kvaliteeditagamise süsteem (2001) ning õppekavade ja välisüliõpilaste osas saavutati avalike ülikoolide seas juhtpositsioon.

Miks on ülikool hea tööandja, et olete sellele pooleks sajandiks truuks jäänud?

Ülikool pakub akadeemilist vabadust – võimalust valida teadussuunda, õpetamise metoodikat ja tööaja paindlikku korraldust. Mind on köitnud akadeemiline eluviis ja selle sisemine loogika juba nooremteaduri ajast. Edukas akadeemiline karjäär nõuab rohkem kui „kellast kellani“ tööl käimist, kuid just see vabadus ja töö sisuline tähendus sobivad mulle siiani.

Kuidas olete hoidnud töömeeleolu?

Töömeeleolu parim hoidja on olnud töö ülikooli seinte vahel, oma kabinetis. Kaasahaaravad kolleegid, inspireerivad ülesanded ja entusiastlikud noored teadlased on andnud palju innustust. Harjumus alustada uut nädalat pühapäeval aitab hoida töörütmi ja vähendada stressi.

… ja kuidas töö ning eraelu/hobide tasakaalu?

Vähemalt ühe päeva nädalas võtan „hingamispäevana“. Tööga seotud vaimuväsimust aitab tasakaalustada iganädalane treening spordisaalis. See aitab vältida mugavustsooni ja hoida valmisolekut vaimseteks ja füüsilisteks väljakutseteks. 

Artikkel ilmus Mente et Manu erinumbris, mis oli pühendatud just Honor Universitatis tunnustuse saajatele.