Tallinna Tehnikaülikool

TalTechi vilistlane ja AS Harju Elekter Elektrotehnika juhataja Jan Osa tutvustab elektroenergeetikat ja mehhatroonikat kui eriala, milleta kaasaegsed mugavused oleks täiesti võimatud.

Jan Osa

Miks Sa omal ajal just seda eriala õppima läksid?

Ega ma 1985. aastal suurt midagi sellest alast teadnud, kui valisin, aga tundus selline pisut salapärane ning õli- ja mullatööde ja muude ehitusaladega võrreldes „puhtam“ ning IT-ga võrreldes jällegi „käegakatsutavam-konkreetsem“ tulevikule orienteeritud valdkond.

Miks peaks õppima elektroenergeetikat ja mehhatroonikat?

Energeetika ja elektriala ning mehhatroonika valdkondadena on kindlasti põhjendamatult ebapopulaarsused. On ju need otseselt seotud kogu energiateemaga ja see on ülipõnev ning arenev. Teema valdamine kasvõi baastasandil avardab oluliselt kõigi meie maailmamõistmist, sest energiaga on seotud peaaegu kõik: toidust ja füüsilisest ainest kuni laineteni – kas jääb midagi veel üle? Võib-olla vaid meie hing (kui see suudetakse kunagi lõplikult defineerida), aga ka see on küsitav, sest mõte ajus liigub ju sisuliselt energia abil).

Lisaks muidugi see, et selle ala lõpetaja on kindlasti hinnatud ja hästitasustatud spetsialist, kelle töö on huvitav ja võimalik karjääriredel pikk. On ju antud valdkonnaga seotud nii kogu taastuvenergia maailm kui ka järgmisel paaril dekaadil plahvatuslikult kasvav transpordiäri elektrifitseerimine, sh autonoomsed sõidukid elektrimootorrataste, elektriautode ja elektripraamide näol. Kuigi kõik põimub järjest enam läbi IT ja infosüsteemidega, ei koli kogu maailm üle vaid rakendustesse – ka „täiturseadmeid“ on vaja ning see teeb ühe nutika mehhatrooniku eriti nõutud spetsialistiks veel pikaks ajaks. Ja sõltuvalt isikuomadustest ning ambitsioonist annab saadav haridus suurepärase hüppeplatvormi ning kontaktid huvi korral jätkata kas akadeemilisel või tööstuslikul või ka majanduse suunal.

Millist kasu inimesed iga päev selle ala spetsidelt saavad?

Selle ala spetsialistid loovad, paigaldavad, haldavad ja juhivad suurt osa energia tootmisest kuni selle inimkonna hüvanguks rakendamiseni (loodame, et ainult hüvanguks!), ning sellega võimaldavad nad meile tänapäevase elukvaliteedi, mida peame iseenesestmõistetavaks, vaat et inimõiguseks. Võtame lihtsa näite – elektrikatkestus. Mis juhtub, kui laiaulatuslikum täielik elektrikatkestus kestab kolm sekundit? kümme minutit? nädal? kuu?

Üks fun fact, mida sa enne ülikoolis õppimist ei teadnud?

Asja mitte üleliia dramatiseerides võib suurt osa kvantmehaanikast lugeda selleks, millest ma varem ei teadnud ja millest ma paljut isegi võimalikuks ei pidanud (kas tõesti miski suudab liikuda kiiremini kui valguskiirus või olla korraga ruumi erinevates kohtades? või kas on teoreetilinegi võimalus, et sündmused tulevikus suudavad eritingimustel muuta minevikku?). Lisaks tuli välja, et suur osa professoritest ja akadeemikutest on täitsa ok inimesed.

Millistest allikatest saame energiat aastal 2050? Kas juhtmevaba elektrivarustus on võimalik? Kuidas ehitada drooni, mis kannaks inimest? Kui jälgid huviga uudiseid lausa uskumatutena tunduvatest nutilahendustest, siis võib elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala olla sinu jaoks õige valik. Loe rohkem: www.taltech.ee/elektroenergeetika

Laeb infot...