Tallinna Tehnikaülikool

Jana Karimova on õppekava “juhtimine ja turundus” vilistlane, kes töötab igapäevaselt kinnisvarafondis turundus- ja halduskoordinaatorina. Peale selle on ta ka suur kunstihuviline ja on tegutsenud varasemalt ka hobifotograafina. Tema magistritöö kannab pealkirja “Tarbijate hoiakud tehisintellekti sünteetilisse meediasse”, milleni jõudis ta huvist uute ja innovaatiliste teemade vastu, eriti seoses tehisintellekti (AI) rakendustega turunduses.

.
Jana Karimova

AI kasutamine turunduses on viimase aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, eriti meediavaldkonnas. Sünteetiline meedia, mis on loodud AI abil, kasutades tekstilist sisendit, andmeid ja algoritme, köitis enim mu tähelepanu. Olen näinud juba mitmeid reklaame, kus kasutatakse AI genereeritud pilte reaalsete fotode asemel. Just sellepärast otsustasin selle teema valida, et ennast uute muutustega kursis hoida.

Minu uurimistöö eesmärk oli selgitada välja, millised on tarbijate hoiakud tehisintellekti sünteetilisse meediasse ja milline on tehisintellekti loodud teabe usutavus. Uuringu läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivset meetodit – veebipõhist küsitlust, mis toetus heuristilise-süstemaatilisele mudelile. Küsimustik hõlmas kahte videot ja kahte pilti, millest üks pilt ja video olid koostatud minu poolt sünteetiliselt ning teised olid autentsed. Sünteetilise meedia loomiseks kasutasin Synthesia Starter ja MidJourney Basic Plan 6 programme.

Joonis 1. Küsimustikus kasutatud reaalne (vasakul) ja sünteetiline pilt (paremal)

Allikas: Teder (2024), autori koostatud

Millised olid tulemused?

Uuringu tulemused näitavad, et tarbijate hoiakud sünteetilise meedia suhtes on madalamad kui reaalse meedia omad. Hoiakud sünteetilise pildi suhtes osutusid video omadest kõrgemaks. Sünteetilised videod on võrreldes piltidega uus tehnoloogia, mis võib tekitada vastajate seas teatud määral eitamist ja ebakindlust, mis omakorda võib viia madalamate hinnanguteni. Praeguse generatsiooni pildiloome on videoloomest võimsam, mis annab eelise turunduskampaaniates sünteetiliste piltide kasutamiseks. Sünteetilised pildid pakuvad kiiremat ja paindlikumat lahendust turunduskampaaniate loomiseks, eriti ootamatute kampaaniate puhul, kui on aeg on piiratud.

Samuti osutus nõrgaks sünteetilise meedia teabe usutavus. Video puhul on teabe usutavus pildi omast nõrgem. Tulemustest julgen järeldada, et sünteetilised pildid on saavutanud realistlikkuse taseme, mis on lähedane reaalsetele piltidele. See erineb oluliselt sünteetilistest videotest, mille realistlikkus on veel arendusjärgus.

Sünteetiline meedia turunduses: võimalused ja soovitused

Järkjärguline lähenemine on võtmeküsimus. Alustage katsetamisega sünteetiliste piltidega, mis vastavad teie konkreetsetele vajadustele. See annab teile rohkem võimalusi leida vajaliku sisuga pilt kui piirduda olemasolevate, reaalsete piltide valikuga. Enne laialdast kasutuselevõttu testige sünteetilist meediat sotsiaalmeedia postitustes, et hinnata selle mõju ja tarbijate reageeringuid.

Sünteetiliste videote puhul on oluline strateegiline lähenemine. Uuring näitas, et tarbijad suhtuvad sünteetilistesse videotesse kriitilisemalt kui reaalsetesse. Seetõttu soovitan kasutada lühikesi klippe ja rakendada neid platvormidel, kus inimesed kiiresti sisu tarbivad ega pruugi süveneda detailidesse, näiteks YouTube'i või Meta platvorme kasutades.

Sünteetilised pildid võivad olla eriti efektiivsed ilu valdkonnas. Uuring näitas, et sünteetilistel piltidel kujutatud inimesed tundusid füüsiliselt atraktiivsemad kui reaalsetel piltidel. See muudab need ideaalseks valikuks näiteks ilusalongide ja kosmeetikatoodete reklaamimiseks. Lisaks on naised minu uuringu kohaselt sünteetilise meedia suhtes üldiselt positiivsemad kui mehed. See võib olla oluline argument turundajatele, kelle sihtrühm on traditsiooniliselt naised.

Kokkuvõtteks pakuvad uuringu tulemused turundusspetsialistile väärtuslikke teadmisi efektiivsete sünteetilise meedia turunduskampaaniate planeerimiseks. Seeläbi on turundajatel võimalik mõista sünteetilise meedia eelistusi ja puudusi erinevate sihtrühmades ning optimeerida sünteetilise meedia tootmise aega ja kulusid.

Kasutatud allikas:

Teder, A. (15. märts 2024. a.). TalTech kampaania pilt.